Ajuteadlane selgitab: miks me teeme stressiolukorras emotsioonioste ja kuidas neid vältida?
Ajuteadlane Jaan Aru selgitab, et stressis inimesed teevad tihti emotsioonioste, sest aju piirkond, mis planeerib pikemat tulevikku, ei domineeri sellel perioodil. Väsinuna või stressis tasuks suuri otsuseid ja oste vältida ning teha need näiteks kahe päeva pärast.
Norstati septembri lõpus läbiviidud uuringus selgus, et üheks Eesti inimeste suurimaks stressiallikaks on raha.
Aru sõnul on väga tähtis aru saada, et kui me läheme stressi, siis me teeme rohkem mõttetuid kulutusi ja halbu otsuseid, mis tekitab rohkem stessi ja see viib veel halvemate ostmiskäitumisteni.
"Kui me oleme stressis, siis otsmikusagar, mis tegeleb pikaajalise planeerimisega, töötab vähem ja teised aju osad domineerivad enam. Stress viib aju tasakaalust välja ja selle tõttu me teeme halvemaid otsuseid ning sattume nii-öelda surnud ringi," rääkis Aru. See on üks kõige suuremaid probleeme, mitte ainult raha asjade puhul, vaid igasuguse stressi puhul.
Kiiret lahendust pole
Inimaju üritab Aru sõnul stressiolukooras leida kiiret lahendust, et pingest vabaneda. Näiteks võib tekkida selline mõte, et „lähen kasiinosse ja võidan“ või „ostan 100 loteriipiletit ja võidan“. Aga siis kui stressiolukorda ei oleks, tunduksid need väga halvad mõtted, kuid stressiolukorras võivad olla just head mõtted ja olukord läheb veel hullemaks.
"Oluline on endale teadvustada, et me teeme stressi olukorras halbu otsuseid ja ei tohiks seda otsust, mida me stressiolukorras teeme, kohe ellu viia. Selle vastu näiteks aitab see, kui kellegagi seda arutada või siis teha otsus kahe päeva pärast ja siis vaadata, kas see tundub ka siis hea ost või otsus," rääkis Aru.
"Kui me teadvustame endale, et stressiolukorras kipuvad tulema rumalad otsused, siis see aitab juba palju edasi," rõhutas Aru. Sama olukord võib tekkida ka emotsiooniostudega poes.
Kuidas stressiga toime tulla?
Aru sõnul ei ole olemas lihtsaid nippe, mida ärevuse vähendamiseks kasutada. "Kui stressiolukord on juba käes, siis võluvitsa ei ole," lisas ta.
Kui stress on suur ja olukord on kehv, siis on Aru sõnul aju esimene lahendus olukorra üle mõelda ja protsessida, mitte tegutseda." Pigem tuleks mõelda, mida teha teistmoodi ja paremini," tõdes ta.
Kui oleme väga suures stressis, siis on Aru sõnul raskem magama jääda ja magame halvemini. "Selleks, et stressi maandada on vaja und. Stressirikkas olukorras on mõtete kerimise asemel parem lugeda enne magama minemist raamatut ja sellele keskenduda, et saada hea uni," soovitas Aru ja lisas, et alles järgmisel hommikul tuleks vaadata, mida ja kuidas saab paremaks teha.
Käitumise muutmine on raske, kuid mitte võimatu
"Me oleme inimesed, meil on vahel tunne, et me erineme loomadest, kuid tegelikult see ei ole nii. Inimese aju on lihtsalt suurem ja meil on teatud piirkonnad, mis aitavad meil paremini planeerida ja ette mõelda. Aga teatud olukorras need piirkonnad ei tööta, siis me käitume loomalikult," selgitas Aru.
Aru sõnul on meil ajus olemas planeerivad piirkonnad, aga nende kasutamine on keerukam ja raskem, selle tõttu on ka säästa ja rahakäitumist muuta raskem.
"Aju on laisk. See tähendab seda, et meil on alati oma käitumist raske muuta. Olgu see näiteks see kuidas me rahaga käitume, oma lastega käitume, kuidas me oma tööd teeme, kuidas me reageerime mingile stressile," rääkis Aru. Samas rõhutas ta, et kõike on võimalik muuta, aga see on raske, lihtsalt ei tohiks aju keerukust või paratamatust ettekäädeks tuua, et olukorra parandamistt edasi lükata.
Aru tõi näite, et kui autoga sõites sõnumeid lugeda, siis ühelt poolt teame, et see on rumal, aga samas, kui sõnum saabub, siis tekib automaatne reaktsioon, kus haaratakse telefon. "Seda on väga raske välja harjutada. Aga me ei peaks kunagi selle taha peitu pugema, et muutuda pole võimalik," rõhutas ta.
Väikesed sammud
Aru sõnul võivad meil tihti tulla suured mõtted ja ideed, aga tihti lükatakse asju edasi homseks. "Kõikide eesmärkidega on nii, et kui võtta suurem eesmärk, siis tuleb ka iga päev võtta selle sama eesmärgi suunas väiksemaid eesmärke," lisas ta.
Aru tõi näiteks, et kui inimene tahab kirjutada raamatut, siis tuleks kirjutada päevas näiteks üks lõik või 500 tähemärki, kui aga päevade viisi edasi lükata, siis ei jõua asi kuhugi. "Sama põhimõte kehtib ka raha kogumisel," rõhutas ta.
