Kõrgema kohtu otsus tähendab, et endised aktsionärid saavad nõuda arbitraažiotsuse täitmist ning oodata selles asjas lõplikku kohtuotsust, märgib kohus.

Kohtuveskid on Jukose endiste aktsionäride ning Venemaa riigi kohtuvaidlust jahvatanud 15 aastat. 2005. aasta veebruaris andsid kolm ettevõtet ( Hulley Enterprises Ltd, Yukos Universal Ltd. ja Veteran Petroleum Ltd.Haagi arbitaažikohtusse hagi , millega nõudsid Venemaalt ligi 100 miljonit dollarit. Endised aktsionärid tuginesid Energeetikahartas sätestatud investeeringute kaitsele, millele ka Venemaa oli alla kirjutanud. Selles lepingus on paika pandud energeetikasektori vaidluste arbitraažimehhanism.

2014. aastal otsustas Haagi arbitraažikohus, et Venemaa peab Jukose endistele aktsionäridele maksma 50 miljardit dollarit kahjutasu. The Economisti andmetel oli suurim kahjutasu, mis kunagi määratud. Lisaks otsustas kohus, et kui Venemaa rahandusministeerium 50 miljardit dollarit ei maksa, võivad aktsionärid selle Venemaalt välja nõuda. 2014.- 2015. aastal õnnestus aktsionäridel saada 150 Venemaa välismaal asuva vara arestimise otsused, nende seas ka diplomaatilised hooned Prantsusmaal ning Venemaa võlad Belgiale.

Kuid 2016. aastal lükkas Hollandi ringkonnakohus selle otsuse ümber, leides, et arbitraažikohtul ei olnud otsuseks volitusi. Kohtusaaga jätkus ning tänavu veebruaris kohustas Haagi apellatsioonikohus Venemaad endistele aktsionäridele 50 miljardit dollarit välja maksma. Venemaa omakorda jälle vaidlustas selle Hollandi kõrgemas kohtus, kus nüüd otsus tuli.

Juba mais algasid ka Hollandis Venemaa vara arestid. Nende seas näiteks kuulsad Venemaa alkoholi kaubamärgid Moskovskaya ja Moskovskaya Osobaya, Stolichnaya ning Na Zdorovye.

Venemaa justiitsministeerium on väitnud, et Haagi kohus ignoreeris fakti, et Jukose aktsionärid ei olnud heausksed investorid. Venemaa on olnud seisukohal, et Jukose aktsionärid eesotsas Mihhail Hodorkovskiga on saanud ettevõtte omanikeks mahhinatsioonide tulemusena.

Peamine vastasseisu põhjus on poliitiline võitlus ehk asjaolu, et Mihhail Hodorkovski hakkas 2003. aastal rahastama Venemaa opositsiooniparteisid ning lubas ka riigi presidendivalimistel kandideerida. Toona oli Hodorkovski Jukose juhatuse esimees ning suurim aktsionär ning ka Venemaa rikkaim mees. Venemaa presidendile Vladimir Putinile selline asjade käik muidugi ei meeldinud ning valitsus esitas ettevõttele 27 miljardi dollari suuruse maksunõude. Hodorkovski vahistati ning saadeti kümneks aastaks vangi. Jukos jagati osadeks ning müüdi riigi kontrolli all olevatele ettevõtetele võileivahinnaga.

Kui ettevõte oli hävitatud, hakkasid endised omanikud ning juhid kohtus õigust nõudma. Hodorkovski nende seas ei olnud, sest oli oma aktsiad kohtupidamise ajal andud üle oma partnerile Leonid Nevzlinile. Jukose juhid võitsid Euroopa Inimõiguste kohtus 1,9 miljardi dollari mahus hagi, kuid Venemaa seda raha ei maksnud.

Kõige mahukam kohtuhagi oli Haagi arbitraažikohtus ning selle algataja oli ettevõtte GML, mis kuulub Nevzlinile ning paarile teisele suuremale aktsionärile, kes koos kontrollisid 60% Jukosest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid