Föderaalasutused käivad regionaalvalitsustele peale, et nad laenaks üha enam ning aitaks seeläbi katta kasvavaid tervishoiukulusid ja teisi pandeemiaga kaasnevad sotsiaalkulusid, kirjutab Bloomberg.

Vene föderatsiooni regionaalsed haldusüksused suurendavad seetõttu järgmisel aastal oma võlakoormat 400 miljardi rubla ehk 5,3 miljardi dollari võrra, ennustab Vene krediidireitingute asutus NKR. Pealinn Moskva plaanib laenata veel eraldi samasse suurusjärku jääva summa.

„Tugevad piirkonnad võidavad sellest, nõrgemad piirkonnad muutuvad ainult nõrgemaks,” märkis Moskvas asuva Transfingroup JSC fondijuht Stanislav Ponomarev, kes tegeleb regionaalvalitsuste laenude finantseerimisega. „Piirkondade krediidikvaliteet vaid langeb,” nentis ta.

Neljakordne sissetulekute vahe

Juba praegu on sissetulekute lõhe erinevate piirkondade vahel väga kõrge. Moskvas elav tööline võib teenida neli korda kõrgemat palka, kui keegi, kes teeb sama tööd Vene föderatsiooni neljas kõige vaesemas vabariigis. Koroonapandeemia on lõhet ainult süvendanud, kuna see on mõjunud laastavalt nende piirkondade niigi alarahastatud tervishoiusüsteemile.

Venemaa 85 haldusüksusele jagab keskvalitsus maksudest kogutavaid vahendeid vastavalt sellele, millised on nende vajadused. Paljudel on ka ranged piirangud, kui palju raha nad üldse võivad laenata, et nad end lõhki ei laenaks. Need reeglid lähevad küll uuel aastal üle vaatamisele ning tõenäoliselt lubatakse piirkondadel senist laenukoormust suurendada.

„Veel hiljutise ajani said piirkonnad olla kindlad, et keskvalitsus tagab neile regulaarse rahavoo,” rääkis Washingtonis asuva Rahvusvahelise Rahastamise Instituudi peaökonomisti asetäitja Elina Ribakova.

„Järsku leiavad aga regionaalvalitsused end olukorrast, kus nad peavad hakkama toetama kohalikku majandust ja muutuma ettevõtjatesõbralikuks – kui nad tahavad, et neile üldse mingeid vahendeid edaspidi laekuks,” põhjendas ta.

Kõikide Vene föderatsiooni piirkondade eelarveid on tabanud tulude langus pärast inimeste sissetulekute 4,3%-list langust sel aastal. Piirkonnad, mis sõltuvad näiteks energiasektori maksulaekumisest on samuti kaotanud tuludes. S&P Global Ratings ennustab, et just regionaalvalitsuste eelarveid tabab järgmise kahe aasta suurim puudujääk.

Kehvas olukorras nii Sankt Peterburg kui Inguššia

Sankt Peterburg on sel aastal tõstnud mitmel korral oma laenukoormust – mis nüüd küündib 127 miljardi rublani –, et tulla toime eelarvetulude langusega. Linna laenukoormus võib järgmisel aastal kasvada 225 miljardi rublani. Linn on väga tugeva löögi saanud turismitulude ära kukkumise tõttu.

Regionaalvalitsuse võlakoorem on sel aastal hoogsalt kasvanud ka mägistel aladel laiuvas Inguššia piirkonnas, mis on üks Vene föderatsiooni vaesemaid vabariike.

Piirkond, mida on aastakümneid räsinud pidev sõjategevus naabrusse jääva Tšetšeeniaga, sõltub väga tugevalt keskvalitsuse eraldistest, mis pole aga sel aastal suutnud katta kiiresti kasvavaid kulusid, mida on nõudnud võitlus pandeemiaga.

„Piirkondadel on rohkem kohustusi kui võimalusi,” nentis Moskvas asuva Renaissance Capitali peaanalüütik Sofia Donets. „Need piirkonnad, kus on suur osakaal teenindussektoril, saavad pandeemia mõjul tugevamalt pihta ja ebavõrdsus piirkondade eelarvetulude vahel ainult kasvab.”