Välisturistide poolt hüljatud turismisektori sõnul on riiklikud toetused hädavajalikud, et nad saaks kevadeni vastu pidada. Seda eriti veel rangete piirangute tingimustes, mis valitsus on tänaseks kehtestanud.
Foto: Rauno Volmar
Olukorras, kus Eesti turismisektor on kriisi tõttu jõudnud olukorda, kus kõik sõna otseses mõttes kärssab, ei paista valdkonna eest vastutavatel ministritel olevat mingit kavatsust uute sektorit toetavate meetmetega valitsusse minna.
„Kriisis väga tugevasti pihta saanud ning praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes tegutseva turismisektori jaoks on toetused ainuvõimalik tee kuni kevadeni vastu pidada, et siis turismi taaskäivitamiseks valmis olla,” ütlesid turismisektori katuseorganisatsioonid reedel saadetud pöördumises avalikkusele, kutsudes valitsust pseudoprobleemide asemel keskenduma kriisist ägavaet oluliste majandusharude elushoidmisele.
Seda, et olukord turismisektori ettevõtetes on jõudnud kriitilise tasemeni, on viimastel nädalatel kirjeldanud ka terve rida valdkonna ettevõtjaid, kellele teeb suurt meelehärmi valitsuse otsuste ja sõnumite ebaselgus. Üks suurimaid probleeme on see, et valitsus ei ütle selgelt välja, et panebki sektori viiruse leviku tõkestamiseks lukku, vaid seab üha enam piiranguid, mis muudavad ka viimased teenimisvõimalused niigi raskustes ettevõtetele võimatuks.
Valdkonna eest vastutavatel ministritel ei paista aga olevat mingit kavatsust sektori täiendava kriisiabi eest valitsuses seista. Mingeid arenguid ei paista ka müstilise 25 miljoni osas, mis võiks turismisektori ettevõtetele täiendavaks palgahüvitiseks minna.
