Järjekordne näide sellest, kuidas riik tahab oma kohustused panna ettevõtete õlgadele

Siseministeerium soovib edaspidi, et suuremate büroohoonete, tööstus- ja tootmishoonete ning garaažide valdajad või omanikud hakkaksid tellima üldjuhul iga kolme aasta tagant tasulist tuleohutusülevaatust. Kaubanduskoda näeb muudatuses riigi soovi panna osad oma ülesanded ettevõtete kanda, mis suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust, kuid ei aita kaasa tuleohutuse parandamisele.

Täna peavad osad ettevõtted esitama igal aastal päästeametile tuleohutusaruande ning päästeamet kontrollib, kas aruanded vastavad nõuetele. Kuna päästeamet ei ole suuteline kõik aruandeid kontrollima, siis soovib siseministeerium teha muudatust, et ettevõte peab tellima tasulise tuleohutusülevaatuse tuleohutusspetsialistilt. Sisuliselt tähendab muudatus aga seda, et järelevalve funktsioon läheb üle erasektorile. Sama lõpptulemuseni jõuaks ka kehtiva tuleohutusseaduse täitmisel, kus ettevõte esitab päästeametile tuleohutusaruande ning päästeamet kontrollib, et kõik oleks korras.

Eesti tuleohutuse olukord on rahvusvaheliste võrdlusandmete alusel vähemalt hea, kui mitte väga hea. Näiteks Põhjamaadest on hoonetulekahjude hulk miljoni elaniku kohta Eestist madalam ainult Islandil. Kuna Eestil ei ole suuri probleeme tuleohutusega, siis sellises olukorras on ebaproportsionaalne panna hoonete valdajatele ja omanikele täiendavaid rahalisi kohustusi.

Eestis on hetkel ligi 100 inimest, kellel on vastav kutsetunnistus tuleohutusülevaatuse tegemiseks. Eelnõu koostajate selgituste kohaselt töötab nendest ligi veerand Päästeametis. Kui Päästeameti töötajad hakkavad tegema põhitöö kõrvalt kohustuslikke tuleohutusülevaatusi, siis paneb see kahtluse alla Päästeameti kui riikliku järelevalve sõltumatuse. Eelnõu jõustumisel võib tekkida näiteks olukord, kus Päästeameti ühe töötaja poolt koostatud tuleohutusülevaatuse üle hakkab riiklikku järelevalvet tegema Päästeameti teine töötaja.

Lisaks puudub hetkel ka selgus kas tuleohutusülevaatuse teenus on suurematest keskustest eemal asuvatele ettevõtetele kättesaadav ning seda ka ilma täiendavate kõrgemate kuludeta. Eelnõu koostajad ei ole hoolimata koja korduvatest küsimustest selgitanud, kuidas on tagatud teenuse üle-eestiline kättesaadavus ning millist mõju võivad muudatused omada regionaalsele ettevõtlusele.
Eelnõu jõustumisel peavad ettevõtjad hakkama tuleohutuseülevaatuse teenust sisse ostma, sest enamikel ei ole vastava kutsetunnistusega töötajat palgal ning kutsetunnistuse taotlemisega kaasnevad kõrged nõuded välistavad enamasti selle, et ettevõtted saaksid oma töötajat saata vastavat kutsetunnistust taotlema. Kulud suurenevad ka seetõttu, et tuleohutusülevaatuse teenuse osutajate arv väheneb tulenevalt täiendavate nõuete kehtestamisest teenuse osutajatele.

Kaubanduskoja ettepanek on jätta eelnõust välja tuleohutusülevaatusega seonduvad sätted. Lisaks oleme korduvalt teinud ettepaneku muuta tänase tuleohutusaruande esitamise sagedust ettevõtetele harvemaks, et vabastada päästeametit aruannete kontrollimise üleliigsest kulust ja võimaldada tegeleda kontrolliga seal, kus seda on enam vaja. Seega võiks vähem kontrollida neid ettevõtteid, kes aruandeid seadusekuulekalt nii kui nii esitavad ja rakendada ressurssi rohkem sinna, kus tuleohutusalane tegevus on puudulik.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.