Enamus meist võib arvata, et neil ei tule kunagi kohtuga tegemist teha, kuid tegelikkuses võib igaüks meist üht- või teistpidi kohtuga kokku puutuda.

„Olgu liiklusõnnetus või tulekahju, vaidlus korteriühistuga või maksude üle, abielulahutus või lastega suhtlemise korra kindlaks määramine aga ka soov saada ehitusluba. Vaidlus võib tekkida nii naabriehe kui riigiga. Põhiseadus tagab, et iga vaidluse võib tuua kohtu ette ja saada sealt asjatundlik ning sõltumatu, kõigile kohustuslik lahendus,“ selgitab riigikohtu esimees.

Võimude lahususe tagamiseks on kohtu ülesanne kontrollida ka teiste riigiorganite tööd.

„Valitsus ei saa kohut käskida ega keelata, kohut sulgeda või ümber korraldada, kohtunikku ametist vabastada või taga kiusata. Vaid nii saab tagada, et kohus täidaks oma põhifunktsiooni – mõistaks õigust ausalt ja objektiivselt. Mõistaks õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadusega, ei alluks välistele juhistele ning ei lahendaks asju juhuslikult. Mõistaks õigust nii, et tagatud oleks õigusriik ja õigusrahu,“ rõhutab Kõve.

Põhiseaduse aasta sündmuseid saab iganädalaselt jälgida ka põhiseadus 100 veebilehel www.pohiseadus100.ee

Projekt valmib Delfi ja justiitsministeeriumi koostöös.