Maksuameti juhtivtöötaja tunnistab: kartsime, et koroona vähendab inimeste tahet makse maksta
Kuigi maksu- ja tolliamet kartis, et COVID-19 pandeemiast tingitud töökaotus ning majandusliku olukorra halvenemine vähendab maksukuulekust, siis seda ei ole juhtunud ning maksukäitumise uuringust selgus, et inimeste soov makse maksta kasvas teist aastat järjest.
„Selle aasta kontekstis kartsime, et koroona lõi inimeste tööhõivesse ja heaolusse augu ja see võib vähendada maksutahet," tunnistas maksu- ning tollameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmann uuringu tulemusi tutvustades.
„Aga hea tulemus on see, et see ei mõjutanud ja inimeste maksutahe kasvas," lausus Reitmann, lisades, et erinevad toetused , näiteks palgatoetus näitasid inimestele selgemalt kui kunagi varem, milline on side maksude tasumise, riigi toimimise ning saadavate teenuste vahel. „Toetused näitasid selgemalt, mida ma tasutud maksudest saan.
Samuti kartis maksuamet, et pandeemias suureneb mõnedes sektorites ümbrikupalga osakaal ja risk, kuid ka seda ei ole ei ole Reitmanni sõnul õnneks juhtunud.
Uuringu tulemustest selgus, et suur osa Eesti elanikest leiab, et maksude maksmine on tema kui kodaniku tähtis kohus - selle väitega nõustus täielikult või osaliselt 93% vastanutest. Kolmveerand eestimaalastest tunneks end halvasti, kui jätaks maksud tasumata. „Musta töö" tegemisse suhtub täiesti taunivalt 39% vastanutest, ent viiendik ei näe selles probleemi.
Uuringu läbi viinud Eesti Uuringukeskuse uuringute juhi Riin Pärnametsa sõnul näitavad tulemused, et üldiselt on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine maksunduse vallas veidi paranenud.
„Suure hüppe nii maksude alases teadlikkuses kui ka suhtumistes on teinud 15-24 aastaste sihtrühm, kellele MTA viimase aasta jooksul ka palju tähelepanu pööras," ütles Pärnamets. „Head meelt teeb, et paraneb ka mitte-eestlaste maksutahe, ehkki see on Eesti keskmisest jätkuvalt madalam."
Reitmanni kinnitusel on maksu- ja tolliameti eesmärk eestimaalaste kõrge maksutahe - see tähendab, et inimesed maksavad ise oma maksud, mitte et nende kokku kogumiseks kulutatakse ebamõistlikult palju maksumaksja raha. ," ütles Reitmann. „MTA vaates on uuringu tulemustest eriti oluline see, et peaaegu kõik inimesed peavad maksude maksmist enda kui Eesti elaniku oluliseks kohustuseks. Aga et see hoiak ka käitumises peegelduks, tuleb veel tööd teha - takistusteks on nii inimeste puudulikud teadmised kui ka vähene taju sellest, et ka teised inimesed peavad maksude maksmist elementaarseks, samuti madal riskitaju."
Maksutahte stabiilne kasv näitab Reitmanni sõnul, et amet on oma fookused õigesti seadnud. „Maksukuulekate inimeste jaoks on MTA usaldusväärne ja nõu andev partner ning maksude tasumine on meie teenuste kaudu lihtne ja mugav. Mitte nii maksukuulekate seas kasvab arusaam, et kui ikka maksud tasumata jätta, on MTA varsti piltlikult öeldes ukse taga koputamas," lisas Reitmann.
Varimajanduse osakaal alla 5%
Reitmanni sõnul on eesmärk hoida varimajanduse osakaalu alla 5% taseme. Eelmisel aastal oli see Eestis 4,4%. Euroopa keskmine on 11%, nii et oleme üsna heal tasemele.
Üks suuremaid probleeme on maksuameti jaoks endiselt ümbrikupalk. Olukord küll paraneb, kuid ümbrikupalgast riigil saamata jääv maksutulu on umbes 134 miljonit eurot.
Järgmisel aastal on MTA tähelepanu all jätkuvalt eraisikud, kes oma tulusid varjavad - võtavad vastu ümbrikupalka, jätavad deklareerimata tulud ettevõtlusest või näiteks kinnisvaratehingutest, üürilt, investeerimiselt vms. Reitmanni sõnul tuleb inimestel selline lisatulu kindlasti deklareerida veebruaris tulumaksu esitades või kasutada ettevõtluskontot, et vältida pahandusi.
