Täpsemalt tuli Euroopa Komisjon välja algatusega, et Euroopa Liidu õigusaktides tuleks kirja panna äriühingute hoolsuskohustus nii, et kõik äriühingud ja nende juhid lähtuksid oma tegevuses mitte vaid lühiajalistest finantseesmärkidest, vaid pikemaajalistest eesmärkidest ning ka mõjust kliimale, sotsiaalvaldkonnale ja inimõigustele.

Mida see ettevõtjale tähendaks?

Algatuse järgi pannakse Euroopa Liidu õigusaktidesse kirja, et ettevõtted peavad jälgima, et mitte kusagil nende müüdavate kaupade tarneahelates ei rikutaks inimõigusi ega tekitataks (ebaseaduslikku) keskkonnakahju. Juhatuse liikmed peavad hakkama tegema erinevaid toiminguid, et välja selgitada, kas ja kui palju mingi tegevus näiteks töötajaid või kliente mõjutada võib ning kuidas kahjulikku mõju ära hoida. Kusjuures jälgima peab ka alltöövõtjate, tarnijate ja tütarettevõtjate tegevust. Näiteks kui ettevõttel on alltöövõtja Hiinas, siis peab ettevõte välja selgitama ka selle, kas ja kui palju järgitakse sealsete töötajate inimõigusi.

Valitud meetmed ei ole asjakohased ja kahjustavad ettevõtjaid

Kaubanduskoda saatis justiitsministeeriumile kirja, kus märkis, et mõistab küll vajadust lahendada kliima ja inimõiguste rikkumisega seotud probleeme, kuid Euroopa Komisjoni pakutud kujul neid probleeme siiski lahendama ei peaks.

Euroopa Komisjon ei peaks ettevõtete juhtimisse sekkuma, vaid kestlikkusest ajendatud juhtimine ja otsused peaksid jääma iga ettevõtte enda otsustada. Lisaks suurendab selline sekkumine ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, kuna ettevõtjad peavad hakkama tegema riskianalüüse, aruandlusi ning töötama välja kahjulikke mõjusid vähendavaid meetmeid. Ühtlasi saaks kahjustada Euroopa Liidu ettevõtete konkurentsivõime võrreldes ettevõtetega, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja kellele sellised nõuded ei kohaldu. Samuti ei ole reaalne, et ettevõtted saavad mõistlike pingutustega kätte andmed näiteks Indias all-allhankija töötajate või klientide inimõiguste järgimise kohta.

Lahendus peitub mujal

Inimõiguste ja kliimaga seonduvate probleemide lahendamiseks tuleks leida muud efektiivsemad ning ettevõtjaid vähem kahjustavad lahendused. Selliseid probleeme võiks lahendada erinevate riikide ja regioonide koostööna. Ettevõtete juhtimise reeglite muutmine on nende probleemide valguses ebaefektiivne ja kahjustaks asjatult Euroopa Liidu, sealhulgas Eesti ettevõtteid.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.


Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 


, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.
Jaga
Kommentaarid