Ida-Virumaa on teel kiireima majanduskasvuga piirkonnaks

Koroonaviiruse kriisist tingitud majanduslangus ei ole kujunenud nii hulluks, kui algselt kardeti, kuid kriis ei ole veel lõppenud.

Edasise majanduskasvu suhtes valitseb suur määramatus, kuid head uudised vaktsiinide efektiivsusnäitajate ja nende peatse kasutuslevõtu kohta annavad lootust, et ka sellele langusele järgneb tõus. Eeldades, et viirusekriis taandub ja majanduskasvu piiravad takistused kaovad, peavad ettevõtjad mõtlema sellele, kuidas uuest kasvuperioodist osa saada.

Kui kriisiajal kasvatasid väärtust ettevõtted, kelle ärimudelit soosis klientide vähene liikumine ja isoleeritus, siis uue kasvu ajal saame taas loota traditsioonilisema suunitlusega majandusharude kasvule. Väärtust kasvatavad ka ettevõtted, kes tegutsevad taastuvenergeetika ja ringmajanduse valdkonnas.

Kui mõelda sellele, milline Eesti piirkond oleks soodne koht oma ettevõtte kasvatamiseks, siis üheks väga heaks võimaluseks on Ida-Virumaa, sest juba praegu on maakond mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu kujunemas üheks kiirema majanduskasvuga piirkonnaks.

Õiglase ülemineku toetused

Vaidlused Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve üle alles kestavad, kuid on väga tõenäoline, et saavutatakse kompromiss, millega saavad Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, kasutada järgmisel eelarveperioodil märkimisväärseid summasid üleminekuks madala CO₂ emissiooniga majandusmudelile.

Kuna enamik Eesti tööstuse eraldatavast süsihappegaasist tekib põlevkivi töötlemisel Ida-Virumaal, siis heite vähendamine mõjutab enim just seda maakonda ja suurem osa õiglase ülemineku toetuseks eraldatavatest vahenditest leiab kasutust siin. Rahalises väljenduses tähendab see seda, et lähema seitsme aasta jooksul on võimalik kasutada täiendavaid vahendeid suurusjärgus kuni 340 miljonit eurot ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos maakonna arendusorganisatsioonide ja omavalitsusliiduga toetab jõuliselt põhimõtet, et lõviosa sellest rahast peab olema suunatud ettevõtluse toetuseks.

Erinevad pooled on üksmeelel, et toetada tuleb uute ettevõtete tulekut piirkonda, investeeringuid tehnoloogiasse ja taristusse, tootmise digiteerimist ning robotiseerimist, kõrgepalgaliste töökohtade loomist, eksporti, taastuvatest allikatest elektri tootmist ja ringmajandust. Milliseid tegevusi konkreetselt toetama hakatakse, selgub järgmise aasta jooksul, aga laienemisele orienteeritud ettevõtted võiksid juba praegu võimalikel arengutel pilku peal hoida.

Ettevalmistatud tööstusalad

Äritegevuse alustamise Ida-Virumaal muudab lihtsamaks ka tööstusalade olemasolu linnades – Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Uue ettevõtte jaoks on tööstusparkides olemas kehtiva detailplaneeringuga maaeraldised koos tegutsemiseks vajaliku füüsilise taristuga, nagu vesi, kanalisatsioon, elekter ja teed. Osal kinnistutel on olemas ka keskküte, gaas, valgustus ja sidevõrgud. Igal tööstusalal on oma eripära – nii on Narva koondunud ettevõtted, kes tegelevad transpordi, logistika ja masinaehitusega. Jõhvi külje all arendatavale tööstusalale oodatakse teenindus- ja kergetööstusettevõtteid ning Kohtla-Järvel on tegevust alustamas tehnoloogia- ja keemiatööstused. Praeguseks on tööstusparkides edukalt startinud juba 15 investeerimisprojekti mahuga u 80 miljonit eurot.

Tööstuspargina võib vaadata ka Sillamäe sadamat, mille territooriumile oodatakse ettevõtteid, kelle tegevus oleks seotud sadama teenuste kasutamisega. Sillamäel tegutsemise eelis on see, et sadama territooriumi loetakse vabatsooniks ja kaupade seal ladustamine võimaldab edasi lükata impordimaksude tasumist.

Tööjõud, taristu ja tugistruktuurid

Iga laienemist kavandava ettevõtja põhimure on kvalifitseeritud tööjõu leidmine, ka siin on Eesti suuruselt kolmanda rahvaarvuga maakonnas head eeldused. Ida-Virumaal tegutsevad Tartu Ülikooli Narva kolledž, TalTechi Virumaa kolledž ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mille lõpetajad on sobivate töökohtade olemasolul valmis Ida-Virumaale jääma. Tööjõu leidmisel on ettevõtjatele toeks ka töötukassa Ida-Virumaa esindus, kellel on head infot tööturul saadaolevatest inimestest, nende ootustest ja kvalifikatsioonist.

Ida-Virumaal asub ka Eestis kaubaveo mahu poolest teine süvasadam, mille kaudu saab oma kaupa saata kogu maailma. Maanteeühendus Tallinnaga on pooles ulatuses neljarealine ja erinevalt teistest suurtest maanteekoridoridest pole selle koormus väga suur. Raudteetaristu on korralik ja võimaldab kaupade liigutamist vagunites.

Laienemisotsuse teinud ettevõtja ei pea oma paratamatult tekkivatele küsimustele üksinda vastuseid otsima, vaid leiab abi kohapealselt ettevõtluse tugistruktuurilt. Küsimustes, mis puudutavad sobivate maatükkide leidmist, kontakte ehitajate, omavalitsuste ja pankadega, tasub pöörduda sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus poole. Alustavatele ettevõtetele on toeks SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja tegutsevad ettevõtted saavad tuge ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, mille esindus tegutseb Jõhvis juba üle 20 aasta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hetk laienemiseks on soodne: igale majanduslangusele järgneb alati tõus, ehitushinnad on veel madalad ja investeerimisraha kättesaadavus lähiaastatel hea. Tere tulemast Ida-Virumaale!

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.