Hiiumaa ja Põlvamaa andsid alla ühe protsendi Eesti majanduse kogutoodangust
Harjumaa moodustas kogutoodangust 18 miljardit eurot, millest omakorda 15 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud Eesti SKP-s olid vastavalt 11% ja 6%.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul oli teenindussektori osa Eesti majandusest eelmisel aastal 72%. „Teeninduse osakaalu järgi hinnatakse sageli majanduse küpsust. Eestis on see püsivalt kasvanud ning nii kõrget teeninduse osakaalu ei ole meil varasemalt olnud," täheldas Müürsepp.
Suure panuse teenindusse andsid Tallinn ja Tartu, mille tõttu oli sektori osakaal Harjumaal 80% ning Tartumaal 72%. Madalaim oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal (41%) ja Lääne-Virumaal (42%).
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2019. aastal Eesti majandusest veerandi ning vähenes võrreldes eelneva aastaga 2% võrra. See oli tingitud nii teeninduse osakaalu kasvust kui ka heast aastast põllumajanduses, mis suurendas märgatavalt oma osakaalu Eesti majanduses. Tänu energeetikasektorile oli suurim tööstuse osakaal Ida-Virumaal (58%), selgelt eristus ka Lääne-Virumaa, kus tööstuse osakaal oli 47%. Väikseim oli sektori osakaal Harjumaal (20%), Põlvamaal (24%) ja Tartumaal (25%). Kui Harjumaal ja Tartumaal oli see põhjustatud suurest teenindussektori osakaalust, siis Põlvamaal oli oluline tähtsus põllumajandusel.
Põllumajanduse osa majandusest oli 3%. Suurim osakaal oli sektoril Viljandi (18%) ja Jõgeva maakonnas (18%), väikseim Harju maakonnas (0,5%).
SKP elaniku kohta oli eelmisel aastal 21 186 eurot, mis on 1566 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see ületas Eesti keskmist 43% võrra. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus see oli vastavalt 91% ja 67% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Põlva maakonnas, moodustades 39% Eesti keskmisest.
Aastast aastasse erinevused maakondade vahel vähenevad. Kõige kiiremini on viimase nelja aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Tartumaa. Ülejäänud Eesti Harjumaale lähenemist võib näha aga Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemises.
