Läinud nädala toimus USAs kaks tähelepanuväärset börsidebüüti, kirjutab Helsingin Sanomat.

Toidu kohaletoimetamise ettevõte Doordashi tegi aktsiapakkumise ja esimesel börsipäeval kerkis aktsia hind enam kui 80 protsenti. Ettevõtte turuväärtus kerkis rahakaasamise eelselt 16 miljardilt dollarilt enam kui 55 miljardi dollarini.

Siis jõudis börsile korteriväljaüürimise vahendaja Airbnb. Aktsiapakkumisel maksis aktsia 68 dollarit, kuid kauplemise alates hüppas aktsia kohe 146 dollarini. See tõstis ettevõtte turuväärtuse kõrgemale sajast miljardist dollarist.

Selline börsisõit üllatas paljusid, sest koroonapandeemia võib pikaks ajaks lüüa turismi. Kui turismi väljavaade on kehv, siis pole selle äpiäri väljavaated kuigi kindlad.

„Wall Street tõi kaks kokku 5,8 miljardi dollarilise käibega ettevõtet börsile ning investorid viisid nende turuhinna 169 miljardi dollarini," märkis börsianalüütik Sven Henrich Twitteris. „Ärge hiljem öelge, et teid pole hoiatatud."

Maailma ühe suure varahaldusfirma Blackrocki juhatuse esimees Larry Fink hoiatas investoreid aktsiapakkumistel liigse entusiasmi eest. Fink ei maininud konkreetseid ettevõtteid.

„Küsimus on selles, et kas turg hindab nende ettevõtete kasvuväljavaateid liiga kõrgelt," ütles Fink reede ühel virtuaalsel finantstehnoloogia üritusel.

Uued börsiettevõtted on eriti populaarsed väikeinvestorite kauplemisplatvormidel nagu Robinhood.

Teisest küljest võttes on muidugi aktsiate hinnatõusul ka põhjus. Pandeemia on kaasa toonud digihüppe, mis on pannud üha enam inimesi kasutama äppe. See ühes valitsuste toetuste ja keskpankade rahatrüki võivad selgitada aktsiate hinnatõusu.

Paljud aktsiaindeksid on tipus, kuigi pandeemia rõhub maailma ja maailmamajandust.

Eriti suure tõusuga on pandeemia ajal esinenud mitmesugused tehnoloogiaettevõtted.

Aktsiate tõus hindab tavaliselt majanduse käekäiku ette umbes kuus kuud. Kuue kuu jooksul võivad koroonaviiruse vastased vaktsineerimised tulemust anda ja see toetaks majanduse taastumist.

Soome Aalto ülikooli rahandusprofessori ja investori Vesa Puttoneni hinnangul on hiljutise börsitõusu põhipõhjus keskpanga poliitika soovimatud kõrvalefektid.

Kui keskpangad trükivad hoogsalt raha ja intressitase on null, siis tõstab see ettevõtete ja muude varade väärtust.

„Nullintressi keskkond tõstab väärtustasemete mulli ohtu, mis tähendab liiga kõrgeid hindu. Kui intressid jääksid nulli pikaks ajaks, siis viiks see ettevõtete tulevaste rahavoogude valguses väärtused lõpmatuseni," märkis ta.

Tema sõnul on küsimus mullist senikaua akadeemiline, kuni intressid hakkavad tõusma.

Hiljutiste IPOsid tuleks vaadata pigem traditsiooniliste diskonteeritud rahavoogude asemel üleilmse tähelepanumajanduse fenomenina, rääkis Puttonen.

„Küsimus on selles, kui kuum on ettevõte," lausus ta. „See on rohkem psühholoogia kui rahavoogude teema."

Koroonaviiruse tõttu hakkasid börsil lisaks investoritele ja spekulantidele tegutsema spordiennustajad.

„Koroonaviiruse tõttu kahanes spordile panustamine," lausus ta. „Osa spordiennustajaid hakkasid tegema börsipanuseid."