Keskkonnaministeerium soovib maade ümberhindlust, mis tõstab maamaksu
Keskkonnaministeerium soovib teostada maade korralist hindamist, mis tõstaks maamaksu. Liiga järsu maksutõusu vastu kehtestatakse piiranguid.
Ministeeriumitele ja huvirühmadele tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks saadetud eelnõu järgi kajastuksid hindamise tulemused maamaksus 2024. aastal.
Maksu võimalik järsk tõus hoitakse ära lubatud maksumäärade alandamise ning maksutõusule 10-protsendilise ülempiiri seadmisega, teatas ministeerium. Lubatakse, et kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima.
Keskkonnaminister Rain Epler nentis, et maade hindamine on vajalik, kuna viimati tehti seda Eestis 2001. aastal. „On selge, et kahekümne aastaga on maade tegelik väärtus palju muutunud," tõdes Epler. „Nii riik, omavalitsused kui ka inimesed vajavad õiget infot oma maade väärtuse kohta. Edaspidi hakkab maade hindamine käima regulaarselt - iga nelja aasta tagant."
Maade korralise hindamise viib läbi Keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsev Maa-amet. Selle peadirektor Tambet Tiits selgitas, et 2022. aastal on kavas ära hinnata Eesti kõik maatükid, mida on üle 750 000. Neist igaüht vaadatakse eraldi, kusjuures muu hulgas tugineb amet selles töös aastakümnete jooksul kogutud enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmetele.
Maade hindamise tulemusel selgitatakse välja nende tegelik väärtus ehk maa maksustamishind. Eelnõus on kehtestatud konkreetsed meetmed, kuidas piirata maksu hüppelist tõusu. Ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui 10 protsenti või kui see 10 protsenti jääb alla 5 euro, siis tõuseb maks 5 eurot.
Kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima. Ligi 9700 kortermajas, kus asub esimesel korrusel äripind, on koduomanikud kavas maamaksust täies ulatuses vabastada. Praegu maksavad need omanikud ärimaa osa eest maamaksu. Ka hakkavad maaomanikud saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest riigilt praegusest suuremat talumistasu.
Eelnõus esitatud ettepaneku järgi võib osal maaomanikel maamaks hoopis langeda tänu maksumäärade lubatud ülempiiri langetamisele. Omavalitsustel, kelle eelarvesse maamaks täies ulatuses laekub, on praegu sõltuvalt maa sihtotstarbest lubatud oma territooriumil kehtestada maksimaalselt 2-2,5-protsendine maksumäär. Ettepanek on, et alates 2024. aastast oleks lubatud ülempiir aga 0,5-1 protsenti. Elamu-, õue- ja metsamaa lubatud maksimaalne maksumäär langeks praegusega võrreldes viis korda ja haritava maa maksumäär neli korda.
