Saaremaa väikeettevõte taaskasutab suurlinnade jõulukuuski

Lahhentagge on Eesti esimene käsitöödžinni tootja, kelle looduslähedased ideed, Saaremaa maitsed ja positiivsest energiast pakatavad tegijad on viinud neid nii Bocuse d’Ori korraldajate lauale kui ka uudistesse ja edetabelitesse teisel pool maakera.

Lahhentagge destilleerimisvabrik valmistab Saaremaa kadakamarjadest džinne ja toonikuid. Oma jookides kasutavad nad taimi ja koostisosasid, mis on iseloomulikud vaid Saaremaale. Nende joogid sünnivad Lahetaguse mõisa aladel, kus nägi ilmavalgust ka Antarktise mandri avastanud Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Kaubanduskoda uuris oma toimekalt liikmelt, kuidas valmib toonik (suur)linnade jõulukuuskedest ning mil moel jõudsid džinn ja toonik Saaremaalt Euroopa eksporditurgudele. Küsimustele vastasid Lahhentagge loojad Maarit Pöör ja Tarmo Virki.

Enne Lahhentagget ja Saaremaale tulekut elasite Soomes. Mis tõi tagasi Eestisse ja Saaremaale?

Maarit: Olime Helsingis kokku 20 aastat. Siis tekkis tunne, et lapsele on vaja eestikeelset haridust ja 2011. aastal kolisime tagasi Eestisse. Sellele eelnes ligi kümme aastat oma pesa otsinguid ja kuna Tarmo juured on Saaremaal, siis otsisime seda just Saaremaale.

Kuidas tekkis džinni tootmise idee?

Maarit: 2016. aastal otsisin uut suunda, sest olin pikalt olnud pedagoog ja tundus, et oleks vaja teha midagi uut. Sama aasta jaanuaris jalutasin meie külas ning möödusin viinaköögi varemetest, kuhu paistis sel hetkel peale kuuvalgus. Siis sündiski idee, et selle viinaköögi panen ma taas püsti! Sel ajal ei teadnud ma destilleerimisest mitte midagi ning tõenäoliselt ei olnud proovinud ka ühtegi džinni. Kodus tegin oma idee teatavaks ja Tarmo julgustas alustama. Mõni nädal hiljem olime juba Soomes Napue Gini tootjate juures infot kogumas ja nii see asi arenema hakkas. Selleks, et meie džinn muutuks aina paremaks, läksin 2017. aastal Hämeenlinna rakenduslikku kõrgkooli, kus läbisin kahe aastaga alkoholitehnoloogi eriala. 2018. aastal sain esimese eestlasena sisse maailma hinnatuimasse pruulimise ja destilleerimise ala õpetavasse Heriot-Watti ülikooli Inglismaal.

Kuidas te tooteni jõudsite? Džinne on maailmas palju ja paljud neist justkui võitmatult head või lausa parimad.

Maarit: Meie eesmärk on pakkuda kohalikust loodusest tulevaid maitseid. See on kõige alus. Meie džinn on teistsugune – pakume ehtsat Saaremaa džinni, mis tähendab seda, et me üritame Saaremaa sinna sisse panna.

Tarmo: Retsepti loomisel nägi Maarit palju vaeva, et meie džinnile omaste koostisosade maitse välja tuleks ja meid eristaks.

Maarit: Korjame kohalikust loodusest kokku kuut taime. Meie džinnile iseloomuliku maitse annab Põhjala ingveri sinakatele juurtele omane piprane maitse, mis koos selleriga loob erilise kombinatsiooni. Põhjala ingver on tõeliselt omapärane taim, mille juurte kättesaamiseks tuleb näha väga palju vaeva, sest see armastab kasvada just äärmiselt kivistel randadel ja kinni tallatud kohtades. Arvan, et oleme lõhkunud kümneid labidaid, et seda välja kaevata. Samuti oleme ainsad džinnitootjad maailmas, kes seda taime kasutavad.

Mis on ettevõtluses väikeettevõtjale raske?

Maarit: Mina olen ettevõtlusele käe andnud! On hetki, mil mõtlen, et enam ei suuda, kuid siis teen edasi ja taipan, et kui on piisavalt kirge, siis ei ole ükski takistus liiga suur. Raskused on erinevad. Alates sellest, et labidas läheb katki ja ingverijuur ei taha maa seest välja tulla, kuni selleni, et toode on valmis, aga pudeleid ei ole. Ettevõtlus on väga põnev ja pakub proovikive, mille nimel tasub pingutada. Kuna see on minu esimene ettevõte, siis on õppimisruumi ja avastada ka veel palju takistusi.

Kas Mandri-Eestist ja pealinnast eemal on ettevõtluses mingid eelised?

Maarit: Meie jaoks on eelis kindlasti see, et saarel on elu rahulikum. Siin on rahu ja vaikus, mis tasakaalustab, ning me näeme paljusid asju distantsilt, mis võimaldab hinnata asju selgemalt.

Aga takistused?

Tarmo: Täna ärkasime kell neli hommikul, et tulla Tallinna.

Maarit: Jah, täna oleks me tahtnud magada seitsmeni, samas igapäevategevusi saarel elamine kindlasti ei sega.

Tarmo: Tõsisematest asjadest on see, et Lahetagusel on telefonilevi aeg-ajalt kehv ja juhtub ka olukordi, kus elekter on periooditi ära. Logistika on kindlasti keerulisem, näiteks jõulukuuseokste toomisel, mis 2020. kevadel tulid Helsingist ja Loviisast. Kuid need ei ole ületamatud raskused ja oma tegevusi planeerides võtame need alati kohe ka arvesse.

Praegu tuleb üle poole Lahhentagge käibest mittealkohoolsetest jookidest, sh toonikust, mida teete jõulukuuskedest. Kust tuli selline idee?

Tarmo: Meie džinn on pehme maitsega ja seda on keeruline panna paari klassikalise toonikuga. Mõistsime, et väga hea maitseelamuse pakkumiseks on vaja teistsugust toonikut, mis maitset tõstaks ja rõhutaks.

Maarit: Tooniku loomislugu on lihtne. Läksin õue, et leida inspiratsiooni ja juhuslikult sattusin kuuse juurde. Kuusele lisasin kardemoni ning välja tuli väga hea ja sobiv kooslus. Turule tuleku järel märkasime, et inimesed hakkasid seda ka ilma džinnita jooma, mis oli väga positiivne, ning seetõttu muutsime ka brändingut (enne oli Lahjentagge, praegu Estonic Soda), et seda veelgi enam alkoholist eristada.

Tarmo: Päris juhuslik see kuusk polnud, see oli meie koduhoovis. Jõulukuuskede idee tuli sellest, et otsisime meetodit, kuidas saada võimalikult palju kuuseoksi ilma puudele haiget tegemata. Kuna jõulude ajal on palju kuuski, mis nagunii maha võetakse või mis satuvad tuleroaks, siis ei olnud palju rohkem vaja pingutada. 2019. aastal pöördusime Kuressaare linnavalitsuse poole sooviga kasutada linna jõulupuu oksi ning 2020. kevadel kasutasime Kuressaare, Pärnu, Helsingi ja Loviisa puid. See on toonud meile väga palju positiivset tagasisidet ning aidanud meil müüa oma tooteid üle terve maailma.

Millistel turgudel te praegu aktiivsed olete?

Tarmo: Ekspordime Tšehhi, Soome, Rootsi, Prantsusmaale, Lätti, Leetu ja Saksamaale. Aga ka Eestisse – kuna toodame Saaremaal, siis Mandri-Eesti on samuti justkui välismaa. Praegu tuleb 90% käibest Eestist, sest ekspordiga on seotud palju piiranguid, ennekõike seadusandluses. Tänavu plaanime eksporti kasvatada Soome suunal. Meie tooteid on ka teistes riikides, näiteks on tuttavad maininud, et meie džinni pakutakse Moskvas kinniste uste taga kokteilibaarides, kuigi me ise sinna ei ekspordi. Aga see on kiituseks meie tööle ja maitsvale tootele.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.