Kaupo Paal: kohtud hoolitsevad selle eest, et inimeste õigusi ei rikutaks ja kellegi suhtes ei tehtaks ebaõiget otsust

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab riigikohtunik Kaupo Paal põhiseaduse 149. paragrahvi, mis ütleb, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud; ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab riigikohtunik Kaupo Paal põhiseaduse 149. paragrahvi, mis ütleb, et maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud; ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning riigikohus on riigi kõrgeim kohus.

Esimese astme kohtuteks on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud, mis lahendavad kohtuasja ja teevad sisulise lõpplahendi. Kui menetlusosaline ei ole otsusega rahul, võib ta esitada kaebuse ringkonnakohtule, kes kontrollib esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust. „Ringkonnakohtusse ei saa otse pöörduda ja ringkonnakohus ei vaata läbi muud kohtuasja, kui seda, milles on esimese astme kohus juba otsuse teinud,“ märgib riigikohtunik.

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kaebuse riigikohtule – Eesti kõrgeima kohtuna kontrollib riigikohus ringkonnakohtu otsuste seaduslikkust ja kujundab kohtupraktikat. Erandina on riigikohus riigi oluliste institutsioonide otsuste vaidlustamisel esimene kohtuaste. „Nii tuleb riigikogu, Vabariigi Presidendi ja valimiskomisjoni otsuste peale esitada kaebus otse riigikohtule. Riigikohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui asi on isikute õiguste kaitse või kohtupraktika kujundamise seisukohast piisavalt oluline,“ selgitab Kaupo Paal.

Põhiseaduse aasta sündmusi saab igal nädalal jälgida ka põhiseadus 100 veebilehel.

Projekt valmib Delfi ja justiitsministeeriumi koostöös.