Riigikontroll: ambitsioonikad eesmärgid on kadunud ja niipea raudteel 160 kilomeetrit tunnis sõita ei saa
2020. aasta veebruaris kinnitatud transpordiprogramm püstitab sõidukiirusele märksa tagasihoidlikumad eesmärgid: programmis on sihiks saavutada raudteel kiirus 120 km/h ning osal Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel 135 km/h. Riigikontroll leidis ülevaate tegemise käigus, et ehkki senised raudtee arengustrateegiad seavad eesmärgiks reisijate- ja kaubaveo suunamise maanteelt raudteele, on tehtud otsuseid, mis eelisarendavad tegelikult hoopis maanteetransporti.
Alates 2005. aastast on raudtee arendamist käsitletud 15 erinevas riigi strateegiadokumendis, paraku ei moodusta need terviklikku plaani ning vastuseta on jäänud küsimus, kuidas ja millal püstitatud eesmärke täita kavatsetakse ja kui palju see maksab. „Arengukavadest vastu vaatav pilt on kirju, aga ka vastuoluline," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi. „Näiteks on peamised eesmärgid reisijate ja kauba suunamine maanteelt raudteele, transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamine, raudteeühenduse loomine Euroopaga ning reisirongide kiiruste suurendamine. Raudtee arengule tuleks kasuks, kui eesmärgid koondatakse selgeks riigi poliitikaks. Raudteetranspordi eeliseks maantee ees võiks teenuse hea kvaliteedi kõrval ollagi kiirus või madalam kasutustasu, kuid senine areng ei ole loonud veenvaid eeliseid."
Kuni aastani 2030 plaanivad riik ja raudtee-ettevõtjad raudteesse investeerida üle 2,6 miljardi euro. See summa sisaldab nii olemasoleva raudtee vajadusi kui ka Rail Balticu rajamist. Arvestades aga senist raudtee rahastamise praktikat ning järgnevateks aastateks riigieelarvesse raudtee arendamiseks planeeritud raha, ei pruugi Riigikontrolli hinnangul kõikideks järgneva 10 aasta jooksul kavandatud raudtee arendamise tegevusteks 2,6 miljardi euro saamine olla realistlik.
„Olukorras, kus kaubavedu raudteel on vähenenud ning reisijateveo osakaal raudteel on kasvutrendiga, tuleks otsustada, kuidas raudteesektorit optimaalselt ülal pidada, arendada ning rahastada," sõnas Janar Holm. „Praegused soovid on mitmeid kordi suuremad kui eelneva kümnendi jooksul tehtud investeeringud kokku. Kui soovime ehitada Rail Balticut, elektrifitseerida suurt osa ülejäänud raudteest, rajada raudtee Haapsaluni ning samal ajal veel ehitada neljarajalisi maanteid, võivad need soovid kokku olla Eesti riigi jaoks ebarealistlikud."
2020. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt eraldatakse aastatel 2020-2023 riigieelarvest praeguse avaliku raudtee arendamiseks kokku umbes 41,5 miljonit eurot ning Rail Balticule kokku 344 miljonit eurot. Uue, 2021. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja kohaselt on aastateks 2021-2024 olemasolevale raudteele antavat rahasummat vähendatud. Rail Balticu tarbeks suunatakse uue eelarvega rohkem raha, sest Rail Balticu projekt jõuab ehitamise etappi.
Viimasel kümnel aastal ehk vahemikus 2010-2019 on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium raudteesektori ettevõtjatele eraldanud riigieelarvest kokku 522,8 miljonit, millest Euroopa Liidu raha on olnud 212,6 miljonit eurot.
Nagu ka teistes Euroopa Liidu riikides, sõltub Eestis avaliku raudtee ülalpidamine järjest enam riigi toetusest ning sektor vajab täiendavaid suuri investeeringuid, et säilitada taristu kvaliteet, tõsta ohutust ja rongide sõidukiirusi. Riigi omanduses olevatel raudtee-ettevõtjatel ASil Eesti Raudtee ja ASil Eesti Liinirongid (Elron) endal investeerimiseks raha ei jätku ning raudtee arendusprojektide elluviimine sõltub sellest, kui palju riik annab raudtee arendamiseks riigi enda, Euroopa Liidu ja/või CO2-kvoodimüügi raha.
Viimasel aastal eesmärkide hulka lisandunud kogu Eesti raudtee elektrifitseerimise projekt ei olnud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi prioriteetide hulgas ja projektiga alustati pärast seda, kui selgus, et elektrifitseerimiseks on võimalik saada välisraha ja see on üks meetmetest, mis võimaldab vähendada transpordisektorist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet. Samas on raudteesektori eri osapooled heitnud ette projektiga kiirustamist, tasuvusuuringute puudumist ja alternatiivide kaalumata jätmist.
Riigikontroll tõstatas ülevaates kuus küsimust, millele tuleks vastutavatel ministeeriumitel, asutustel ja raudtee-ettevõtjatel leida vastused ja teha vastavad otsused edasiseks. Näiteks küsis Riigikontroll, millised on esmatähtsad raudtee arendamise vajadused, milliseid tegevusi ja millisel ajaperioodil tuleks esmajärjekorras ellu viia, millised on raudtee arendamise realistlikud plaanid, arvestades, et raudtee taristuettevõtjate - ASi Eesti Raudtee ja ASi Edelaraudtee - ja Elroni äritegevusest saadavad tulud on väiksemad kui kulud ning kõikideks investeeringuteks raha ei ole. Samuti tuleb otsustada, kas ja kuidas tuleks raudteetaristu haldamine lõimida loodavasse transpordi valdkonna ühendametisse, et tagada kulude kokkuhoid ning transpordi ühtne planeerimine nii kaupade kui ka reisijate liikumisel.
MKM: arendame raudteed järk-järgult
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan lausus riigikontrolli auditi kommentaariks, et täna ei saa kindlalt väita, et kiiruse 160 km/h saavutamine võtab aega 10 või rohkem aastat. „2012. aastal plaani võetud raudtee kiiruste tõstmine kuni 160 km/h on suurem eesmärk, mille nimel töötame. Rõhk on siin sõnal „kuni" nagu ütleb ka „Üleriigiline planeering 2030+"."
Gailani sõnul arendatakse raudteed arendame järk-järgult ning esmajärjekorras tõstetakse kiiruseid 135 km/h-ni. "Kõik investeeringud elektrifitseerimisse, kurvide õgvendamisse ja liiklusjuhtimissüsteemi tehakse eeldustega, et meil oleks võimalik tulevikus sõita 160 km/h. Me ei pea tulevikus hakkama kiiruste suurendamiseks hakkama praegu tehtavaid investeeringuid ümber tegema hakkama," lausus ta.
Audit toob ka välja, et maanteed on eelisseisus riigi taristuinvesteeringutes. Raudtee oma hõreda võrgustiku tõttu ei ole Gailani sõnul sageli alternatiiv teetranspordile, nii nagu ei ole teetransport alternatiiv raudtee mahukaupadele, seetõttu arendatakse raud- ja maanteid koos, sest pakuvad nad erinevate Eesti piirkonna inimestele liikumisvõimalusi ja ettevõtjatele vajalikku kaubatarnet.
Gailani sõnul nõustub ministeerium riigikontrolli hinnanguga, et ohututesse maanteedesse ning ka kruusateede tolmuvabaks ehitamisse pöörab riik praegu palju tähelepanu ja see peabki nii olema. Tiheda teedevõrgustiku tõttu on teede kasutajaid ja kasusaajaid lihtsalt kordades rohkem.
Raudteesse minev 2,6 miljardit eurot ei sea sektorit Gailani sõnul ka otseselt vaeslapse rolli. Raudtee on juba praegu kõige suurema keskmise kiirusega transpordivahend ning inimeste seas väga populaarne. "Seetõttu kavandatakse ehitada uus raudtee Haapsalu/Rohuküla suunal, valmib Rail Baltic, tõstame raudteel kiiruseid, suurendame raudtee läbilaskevõimet, ostame uusi ronge ning muudame olemasoleva raudtee heitme vabaks," lausus ta.
