ERGO kingib väikelaste vanematele tasuta elukindlustuse
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel omab elukindlustust täna 26 protsenti eestimaalastest, kolmandik neist on lapsevanemad. See tähendab, et vaid iga kümnes lapsevanem on oma elu kindlustanud. Pigem soovitakse sõlmida õnnetusjuhtumikindlustust, sest peljatakse kukkumisi või autoõnnetusi. Statistikaameti andmete kohaselt on aga ligi 80% juhtudel Eestis surma põhjuseks mõni raske haigus, mis puhul õnnetusjuhtumikindlustus paraku ei aita.
„Samas just noorena, kui luuakse oma pere, võetakse laenu, saadakse lapsi ning tervis on üldjuhul korras, on parim aeg oma elu ära kindlustada. Eesti inimesed seda siiski naljalt ei tee,“ ütles ERGO elukindlustuse riskijuht Marek Viik.
„Kui sind tabab ootamatu haigus või õnnetusjuhtum ning pere jääb oma tugitalast ilma, siis on šokk niigi üüratu. Parem on perelt võtta see lisa murekoorem, kuidas pärast kaotust hakkama saada ja seda eriti nüüd, kui koroonapandeemiast tingitud hirmu ja määramatust on ühiskonnas rohkem kui varem. Tänavune aasta on selgelt näidanud kui habras võib elu olla ja pannud inimesi selle üle rohkem järele mõtlema. Meie soov on pakkuda Eesti inimestele turvatunnet ja seetõttu kingime tänavu jõuludel noortele peredele elukindlustuse,“ ütles Viik.
ERGO elukindlustuse statistikast joonistub välja kurb pilt, kus ka täies elujõus inimesed järsku haigestuvad ja surevad või kaotavad töövõime. Meenub üks 35-aastane meesterahvas, kes suri kardiaalsesse äkksurma ning kelle laenusumma – 35 500 eurot hüvitati. Või 33-aastane naisterahvas, kes haigestus kõrgesse palavikku ja köhasse ning sattus seetõttu haiglasse. Seal aga tuvastati raske haigus ning ta suri haiglas – hüvitis lähedastele 25 000 eurot. Mõtlemapanev oli ka juhtum ühe 44-aastase naisterahvaga, kellele pärast rinnavähioperatsiooni määrati puuduv töövõime, hüvitiseks 57 500 eurot.
Kõik need näited ilmestavad igapäevaelu. Me ei tea kunagi, millal võib tabada raske terviserike. Ainult õnnetusjuhtumikindlustusest siin paraku ei piisa.
Õnnetusjuhtumikindlustuse puhul makstakse hüvitist ainult traumade ja õnnetuste korral, näiteks lihaste rebestused või luumurrud. Oluline on märkida, et õnnetusjuhtumikindlustuse lepingusse valitud surmahüvitist makstakse samuti ainult õnnetusest põhjustatud surma korral, näiteks kukkumine või autoavarii. Statistikaameti andmed aga näitavad, et 2019. aastal suri Eestis 15 401 inimest. Kõige levinumateks surma põhjusteks olid vereringeelundite haigused, millesse suri 7658 inimest, pahaloomuliste kasvajate tõttu suri 3900 inimest. Samas kui õnnetuste tagajärjel suri möödunud aastal 769 inimest, neist liiklusõnnetuste tagajärjel 51.
Tihti arvatakse, et ka terviserike on õnnetus, kuid tegelikkuses loetakse seda haiguseks. Seetõttu aitab terviserikke korral siiski elukindlustus koos võimalike lisakaitsetega. Näiteks ERGOs pakume puuduva töövõime kaitset, mis aitab katta igapäevaseid kulusid, kui sa õnnetuse või haiguse tõttu muutud töövõimetuks. Elukindlustuse lisana võiks kaaluda ka kriitiliste haiguste kaitset, millest on abi näiteks insuldi, infarkti, pahaloomuliste kasvajate või teiste raskete haiguste tagajärgede leevendamiseks.
Tasuta elukindlustust saavad taotleda ERGO kodulehel kõik lapsevanemad, kellel on laps vanuses 0-2 aastat (kaasaarvatud). Leping sõlmitakse kindlustussummale 12 780 eurot, mis on 2019. aasta keskmine neto aastapalk. Taotlejal on võimalus valida kindlustussumma, lisada lepingule täiendavaid kaitseid või suurendada kindlustussummat, tasudes ise lisanduv kindlustusmakse. Pakkumine kehtib detsembrikuu lõpuni.