Agara jõuluostlemise kõrvalt tasub jälgida neid nelja raha säästvat tarbimisnippi

Jõulueelne kuu on e-kaubandusele igal aastal tempokaim aeg aastas. Tänavu veel eriti, sest distantsihoidmine on pannud eestlased kordades enam veebist ostma. Samas võib ostukäitumise mustritest järeldada, et inimeste finantskäitumine on muutunud kriisi tõttu läbimõeldumaks ning valikuid tehakse ratsionaalsemalt, tõdeb Hansaposti turundusosakonna juht Maris Kivi ning toob välja neli vastutustundliku jõuluostlemise nippi.

Krediidiga võib osta, kui tead, millest tagasi maksad

Leidub inimesi, kes ei osta iial midagi laenuga, isegi kui selle intress on madalam kui inflatsioon ja leidub neidki, kelle mõttemaailmas on laen süllekukkunud lotovõit, mille tagasimaksmisele hakatakse mõtlema kunagi kauges tulevikus.

Vastutustundlik inimene ei tee krediidiga ebavajalikke emotsioonioste, küll saab sellest tuge, kui näiteks vahetult enne jõule otsustab ahi, pliit või külmkapp edasise koostöö lõpetada. Veebipoe krediit on mugav lahendus, kui raha on vaja ajutiselt ning on teada, millest see hiljem tagasi makstakse.

Seega tasub mõelda mitu sammu ette, sest kui juba täna tööd ei ole ja homme seda ei tule, pole võlgu elamine enamasti jätkusuutlik probleemilahendus. Lisaks on oluline teada, et krediidiandjate jaoks on olulisimaks kriteeriumiks varasem maksekäitumine, mitte suur sissetulek või vähe kohustusi. Kui varasemalt on kõik kohustused õigeaegselt täidetud, ei tohiks vajadusel krediidi saamine raskusi tekitada.

„Kõik ühest kohast“ põhimõte hoiab kulud kontrolli all

Nutikas inimene teeb jõuluoste aastaringselt, sest kalli inimese ihaldatud jõulukink võib olla kampaaniapakkumises hoopis jaanipäeval. Kuna aga paljud ostud tehakse siiski vahetult enne jõule, võiks need võtta korraga ühest kohast.

Nii võib seada endale eelarve ning teha ratsionaalseid otsuseid, sest ostlemisel püsib silme ees kogukulu, tekib vähem kiusatust emotsiooniostudeks, samuti saab hakkama ühe postikulu või sootuks postitasuta. Tihti pakuvad suured veebipoed suurematelt ostudelt ka soodustust, boonust või kingitusi, millest kümnes eri kohas oste tehes ilma jääks.

Suvalised kingid on rahakotile koormaks

Tühja pudi-padi kinkimine ei tee kellelegi rõõmu, aga võib olla suur koormus rahakotile. Seda isegi siis, kui asja saab kätte poolmuidu. Iga kingisaaja osas võiks läbi mõelda, mis talle tegelikult meeldiks või mida tal vaja läheks, täiskasvanutelt pole seda patt ka küsida.

Enamasti on palju mõistlikum sõprade ja pereliikmetega kokku leppida, et ostetakse üks suurem kingitus, mis teeb kõigile rõõmu, selle asemel, et osta palju suvalisi esemeid, mis ei leia praktilist kasutust. Selline käitumine väldib ületarbimist, säästab keskkonda ja rahakotti ning õpetab ka lastele varakult asjalikke valikuid tegema.

Eelista kodumaist kaubandust

Postifirmad ägavad juba aastaid jõulude eel Hiinast ja mujalt Aasiast saabuvate postipakkide koormuse all. Hiina nänn võib olla küll uskumatult soodne, aga tihtilugu täiesti ebavajalik. Lisaks jätab Aasiast pakkide Euroopasse saatmine maha hiiglasliku ökoloogilise jalajälje.

Sellel aastal on veel üks põhjus jätta kaugelt pakid tellimata – kriisis hoitakse kokku ja kui kingid tellitakse Eestis tegutsevatelt ettevõtjatelt, jääb vähemalt osa sellest rahast Eestisse alles, annab see kohalikele tööd ja võimaldab rohkematel peredel kriisi kiuste jõule nautida.

Igas kriisist võiks midagi õppida. Hansaposti jõulumüükide statistika ja krediiditoote Hansakonto kasutamise pinnalt võib märgata, et iga jõulu eel traditsiooniliseks saanud ületarbimisel, emotsiooniostudel ning läbimõtlemata tarbimislaenudel pole selles aastas kohta.

Inimesed ostavad küll veebipoodidest palju, aga nende valikud on läbimõeldumad kui kunagi varem. Kui inimesed õpivad kriisisituatsioonis praktilisemalt majandama, on kriisist väljudes käitumismustrid jäädavalt muutunud. Võib öelda, et kui riik ja krediidipakkujad on püüdnud õpetada vastutustundlikumat käitumist visa järjekindlusega aastaid, siis ühel viirusel on see poole aastaga märksa paremini õnnestunud.