„Alguses oli võimalus, et riik investeerib sellesse projekti. See variant läks mitmed kuud tagasi laualt maha. Siis me vaatasime, et niivõrd palju soovijaid oli sellele [pakiautomaatide] võrgule – et seda oleks Eestisse vaja – ja siis leidsime, et Kredexil on just selline laenumeede olemas, mis on just Covidi jaoks. Me olemegi praegu käest-jalust kinni, väljapoole Eestit ei saa hetkel minna,” rääkis Cleveroni juht Arno Kütt.

Nii on pakirobotite tootja pannud viimastel kuudel palju energiat sellesse, et koostöös Kredexiga laenutaotlus kokku panna ja selgem plaan ca 20 000 pakiautomaadi püstitamiseks üle Eesti välja töötada.

Sai teate, et menetlus on peatatud

„Tellisime veel tuhandete eurode eest sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi, mis tuli väga positiivne meie projekti osas ja edasi pidi Kredex võtma valitsuselt heakskiidu, et see on riiklikult oluline projekt – et sellega edasi minna –, aga valitsusest ta enam tagasi ei tulnud,” märkis Cleveroni juht.

Esmaspäeval sai ettevõte Kredexilt vaid lakoonilise teate, et Cleveroni taotluse menetlemine on peatatud ja millal – või kas üldse – sellega edasi minnakse, seda pädevust Kredexil ei ole, mistõttu midagi ka selle osas öelda ei osata. „Nii et sellise vastuse saime esmaspäeval,” lausus Kütt.

Ta ise usub, et nende rahataotluse tõmmati pidurit mõnest ministeeriumist või valitsusest. „Sest Kredexiga saime sinnamaale, et selleks, et projektiga edasi minna, oli vaja valitsuse nõusolekut. Seda ei tulnud. Ei tulnud ei „jah-” ega „ei-d”, tuli lihtsalt, et [taotlus] on külmutatud,” rõhutas Cleveroni juht.

Tema endani on jõudnud spekulatsioon, et Cleveroni projektis nähakse konkurentsi riiklikule postifirma Omnivale, kes samuti pakiautomaatide äris väga tugevalt sees on. „Aga see on üksnes spekulatsioon, rohkem ma ei oska ise midagi arvata,” nentis Kütt. Samas märkis ta, et nende plaan ei olegi ise hakata pakke vedama.

„Meie plaan on teha võrk, kuhu saavad kõik oma pakke ja ka toidukaupasid viia,” lausus Cleveroni juht. Tema sõnul oli nende plaan viia pakiautomaadid kodudesse, ettevõtete ja kortermajade juurde, mitte duubeldada praegust mudelit, kus mitmed pakiautomaadi teenust pakkuvad ettevõtted on need kaubanduskeskuste või muude avalike kohtade juurde püsti pannud. Küti kinnitusel on nad juba asunud otsima alternatiivseid finantseerimisvõimalusi.

Kredex: tegu on kahetsusväärse kommunikatsiooniveaga

"Valitsus ei ole teinud Cleveroni suhtes riikliku olulisuse osas ühtegi otsust. Kogu see asi sai alguse Arno Küti ja meie halduri kahetsusväärsest kommunikatsioonipraagist, kus, tunnistan, meie haldur väljendas end valesti ja väljendas end nagu menetlemine oleks lõpetatud – menetlemist ei ole lõpetatud," lausus Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge.

Tema sõnul on pigem asi selles, et Kredex tahab ise saada valitsuselt kindlust, kas nad jätkavad riiklikult oluliste projektide rahastamist või mitte. "Meil on teatav [raha]pott seal antud ja on loomulik, et ühel hetkel saab see kogumaht täis. Me ootakski valitsuse otsust selles osas, kas Kredex jätkab nende projektidega ja mis on need katteallikad nendele projektidele," selgitas Kerge.

Ta lisas, et kuna riiklikult oluliste projektide rahataotlusi vaadeldakse koroonakriisi tõttu jagatavatest investeerimis- ja käibelaenudest eraldi, siis tuleb arvestada ka nende laenude suurte mahtudega. Näiteks Tallink on saanud selle raames 100 miljonit eurot, Porto Franco 39,4 miljonit ja Magnetic MRO 10 miljonit.

"Need on lihtsalt nii suured ja ettearvamatud laenusummad, et meil on vaja kindlust, et kui meil tuleb mingi taotlus sisse, siis see ei söö kõiki neid vahendeid ära. Seda kindlust tahame me [valitsuselt] saada," sõnas Kerge, rõhutades veelkord, et Cleveroni taotlust siiski peatatud ei ole. "Kredexil ja Cleveronil on olnud pikaajaline ja usalduslik kliendisuhe ning loodetavasti see jätkub," lisas ta.

Viljandi tehnoloogiaettevõte Cleveron plaanib järgmisel aastal investeerida üle 30 miljoni euro ja paigaldada üle Eesti enam kui 20 000 pakiautomaati, kuhu saab lisaks tavapakkidele ka toidukaupu tellida. Selle investeeringu tegemiseks ongi ettevõte Kredexile laenutaotluse esitanud.

Cleveron soovib pakiautomaadid viia inimestele võimalikult lähedale, et kontaktivaba e-poe kaupade üleandmine oleks võimalikult mugav ja ajasäästlik. Suuremad välipakiautomaadid võiksid paikneda näiteks büroohoonete või tootmisettevõtete juures, tehnoparkides, elamurajoonides ning valla- või külakeskustes.

Need sobivad kohtadesse, kus elab või töötab üle 100 inimese ning kust inimesed alustavad või lõpetavad oma igapäevast töö ja kodukoha vahelist sõitu. Kuna Cleveron ise pakkide vahendamisega tegelema ei hakka, siis tegu oleks nö vaba võrguga, mida saaks kasutada ka teised pakiäris tegutsevad ettevõtted.