Vaata, millised seadused võttis riigikogu vastu enne jõulupuhkust

Riigikogu võttis sel nädalal vastu 13 seadust, millega tehakse erinevates seadustes ligi 500 muudatust.

Kõige rohkem uuendusi ootab ees pankrotimenetlust. Peagi jõustuvad mitmed olulised muudatused ka tuleohutusvaldkonnas, näiteks osale ettevõtetele lisandub tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus. Lisaks kehtestas riigikogu täiendava tasu arvutitele ja nutiseadmetele, kuid vabastas e-sigarettide vedelikud ajutiselt aktsiisist.

Pankrotiseaduses jõustub peagi ligi 200 muudatust

Riigikogu võttis 16. detsembril vastu pankrotiseaduse ja teiste seaduste muudatused, mille peamine eesmärk on muuta pankrotimenetlust kiiremaks ja efektiivsemaks. Ühe olulise muudatusena loob riik 2022. aasta alguseks maksejõuetuse teenistuse, mis hakkab teostama järelevalvet võlgniku tegevuse üle seoses võlgniku pankrotimenetlusega ning uurib võlgniku võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel.

Alates 2021. aasta 1. veebruarist laieneb inimeste ring, kes peavad äriühingu püsiva maksejõuetuse korral esitama kohtule pankrotiavalduse. Seadusemuudatus näeb ette, et kui osaühingul puudub juhatus ja nõukogu, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustus osanikel. Aktsiaseltside puhul laieneb pankrotiavalduse esitamise kohustus nõukogu liikmetele, kui aktsiaseltsil puudub juhatus. Täna on pankrotiavalduse esitamise kohustus üksnes juhatuse liikmetel.

Lisaks suureneb ka kohtute spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele. Kui täna lahendavad pankrotiasju kõik neli maakohut, siis edaspidi tegelevad juriidilisi isikuid puudutavate pankrotiasjadega Harju ja Tartu maakohus. Muudatus aitab tagada, et kohtunikud saaksid senisest paremini spetsialiseeruda maksejõuetusasjade lahendamisele.

Olulisteks muudatusteks on veel halduri tasu süsteemi ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteemi ümberkorraldamine. Suurem osa muudatustest jõustub 2021. aasta 1. veebruaril.

Vaata lisaks: Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muudatused

Tuleohutusülevaatus muutub osale ettevõtetele kohustuslikuks

2021. aasta 1. märtsil jõustuvad mitmed tuleohutuse seaduse muudatused. Ettevõtete jaoks on üks olulisemaid muudatusi tuleohutusülevaatuse tegemise kohustuse lisandumine. Seaduse kohaselt peavad edaspidi suuremate büroohoonete, tööstus- ja tootmishoonete ning garaažide valdajad või omanikud tegema üldjuhul iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse ning saatma selle päästeametile.

Kuna seadus lubab ülevaatust teha üksnes inimesel, kel on tuleohutusspetsialisti 5. taseme või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus, siis võib eeldada, et paljud ettevõtted on sunnitud selle teenuse sisse ostma.

Vaata lisaks: Tuleohutuse seaduse muudatused

Arvutitele ja nutitelefonidele lisandub täiendav tasu

Riigikogu võttis 16. detsembril vastu autoriõiguse seaduse muudatused, mille kohaselt tuleb alates 2021. aasta 1. aprillist maksta iga ostetud arvuti ja nutitelefoni pealt kuni 8-eurost tasu ning mälupulga, välise kõvaketta ja mälukaardi pealt kuni 4-eurost tasu.

Muudatuste peamine eesmärk on maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud ilma autori nõusolekuta kopeerida muusikat ja filme isiklikuks kasutuseks.

Tasu maksmise kohustus on toodete maaletoojatel ja Eestis asuvatel tootjatel, kuid tasu kandub ilmselt toote lõpphinda ja selle maksab kinni lõpptarbija. Kui ettevõte ostab näiteks arvuti või nutitelefoni enda jaoks, siis on ettevõttel õigus makstud tasu tagasi küsida, sest ettevõttel ei ole lubatud autorite teoseid isiklikuks kasutamiseks kopeerida.

Hetkel ei ole veel täpselt teada, kui suurt tasu tuleb edaspidi maksta arvutitelt, nutitelefonidelt ja muudelt toodetelt. Tasu täpse suuruse otsustab justiitsminister. Lisaks on justiitsministril õigus kehtestada täiendav tasu veel muudele tehnikaseadmetele, näiteks salvestavale telerile ja digiboksile.

Vaata lisaks: Autoriõiguse seaduse muudatused

Kaubandustegevuse seadus muutub kehtetuks

2021. aasta 1. maist muutub kehtetuks kaubandustegevuse seadus. Sellega seoses kaob osa nõudeid ära ja osa viiakse üle eriseadustesse. Üle viiakse näiteks alkoholimüüki puudutavad sätted ning täpsustatakse, et kuna müügisaalita müügikohas on keelatud alkoholi müüa, siis ei tohi seal alkoholi ka lihtsalt hoida või ladustada sõltumata sellest, kellele alkohol kuulub. Ära kaob aga näiteks nõue, et jaekauplejad peavad paigutama uksele või aknale info lahtiolekuaja kohta. Samuti kaovad üldised sätted turu- ja laadakaubanduse kohta, mh müügipileti olemasolu nõue. Siiski säilib kohalikule omavalitsusele võimalus kehtestada turu- ja laadakaubanduse reeglid.

Vaata lisaks: Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Üürilepingute regulatsiooni ootavad ees olulised muudatused

Eluruumi üürilepingute puhul on tulevikus võimalik pooltel kirjalikult kokku leppida leppetrahvi maksmises, kui üürnik rikub oluliselt mitterahalist kohustust. Rikkumine peab olema täpselt kindlaks määratud ning suuruse osas on seatud piirangud. Lisaks muutub üürileandja jaoks soodsamaks üürilepingu ülesütlemine üürniku makseviivituse korral. Näiteks senise kolme kuu asemel hakkab kehtima kaks kuud, kuid üürileandja peab andma üürnikule 14-päevase täiendava tähtaja koos hoiatusega, et tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Seadus täpsustub ka selles osas, et üürnik peab kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Siiani on olnud seaduses üldiselt kirjas, et olemas peab olema kokkulepe. Tähtajatu kinnisasja üürilepingu puhul on seni lubatud üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest, kuid tulevikus võib seda teha üks kord aastas.

Vaata lisaks: Võlaõigusseaduse muutmise seadus

E-sigarettide vedelikud on ajutiselt aktsiisivabad

Riigikogu võttis 16. detsembril vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, mille kohaselt ei maksustata ajutiselt tubakaaktsiisiga nikotiinisisaldusega ja ilma nikotiinisisalduseta tubakavedelikke. Aktsiisivabastus kehtib alates 1. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2022. Muudatuse peamine eesmärk on ohjata piirikaubandust ja salaturgu. Praegu on tubakavedeliku aktsiisimäär 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.