VIDEO | Eesti-Läti kolmas elektriühendus on valmis elektri liigutamiseks
Eesti territooriumil moodustavad ühenduse Harku-Lihula-Sindi 330/110-kilovoldine liin ning Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise liini lõik Eesti-Läti piirini. Harku-Lihula-Sindi liin pingestati 15. detsembril ning liin Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Riiani koostöös Läti süsteemihalduri AST-ga 17. detsembril.
Eesti-Läti uus ühendus läbib kuni selle aasta lõpuni testperioodi. Uue aasta algusest läheb liin elektrituru käsutusse ning sellega lisandub kahe riigi vahele ülekandevõimsust ligikaudu 600 megavatti.
„Rõõm on tõdeda, et uus ühendus valmis vaatamata keerulisele epidemioloogilisele olukorrale ja eelkõige soojadest talvedest tulenenud väljakutsetele ehitusplatsidel täpselt algselt kokku lepitud tähtajal ning vastavalt algsele eelarvele," ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Eesti-Läti uus ühendus panustab oluliselt varustuskindluse parandamisse, tugevdades põhja-lõunasuunalisi elektriühendusi, samuti Eestisisest võrku Lääne-Eestis. Ühtlasi on ühendus oluline eeldus Eesti ja teiste Balti riikide ühendamisel Mandri-Euroopa elektrivõrku. „Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse valmimine võimaldab juba 2021. aastal alustada Narva piirkonnast algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide renoveerimistöid, mis peavad valmima sünkroonala vahetuseks," selgitas Veskimägi.
Harku-Lihula-Sindi liin on 175 kilomeetrit pikk ja selle ehitasid peatöövõtjatena Empower ja Leonhard Weiss. Liinilõik Kilingi-Nõmme alajaamast kuni Eesti-Läti piirini on 14 kilomeetrit pikk ning selle ehituse peatöövõtja oli samuti Empower.
Elering kasutas Eesti-Läti kolmanda ühenduse ehitustööde rahastamiseks 65 protsendi ulatuses Euroopa Liidu toetust. Ülejäänud osa katsid riikidevaheliste ülekandevõimsuste oksjonitulud. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud.
Kahe riigi peale kokku maksab Eesti-Läti uus elektriühendus ligikaudu 170 miljonit eurot, millest Euroopa Liit katab 112 miljonit.
