Turismisektori eluspüsimiseks tuleb tegutseda juba täna

Eesti Tööandjate Keskliidu saates käisid Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Honkonen ning Estraveli juhatuse liige ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis, kes selgitasid, mis on turismisektoris käesoleval aastal juhtunud. Lisaks räägiti riiklikest meetmetest teiste maade näidete põhjal.

Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Maarika Honkonen selgitab, et kogu turismisektor moodustab riigi SKT-st umbes 7–8 protsenti. Töötajaskond on Eesti mõistes samuti arvestatav – sektoris töötab ca 30 000 inimest, laiemas plaanis kerkib see arv 80 000 inimeseni. Honkoneni sõnul ulatub lisandväärtuse langus käesoleval aastal vähemalt kümnetesse miljonitesse eurodesse.

Maarika Honkonen

Estraveli juhatuse liige ja Eesti Turismifirmade Liidu asepresident Aivo Takis selgitab, et reisisektor on vaid väiksem osa turismisektorist, ja et EMTAK jaotab reisisektori kaheks: reisibürood ja reisikorraldajad. Kogu reisisektori käibelangus on alates kriisi algusest Takise sõnul olnud 90 protsenti. Reisibüroodel on käibest pisut rohkem alles jäänud, seevastu reisikorraldajatel on olukord ikkagi pehmelt öeldes katastroofiline. Näiteks sügiskuudel on eelmise aasta sama ajaga võrreldes käive kukkunud lausa 50 korda. Languse mõju on mõjunud ka ettevõtete arvule – eelmisel aastal oli litsentseeritud reisifirmasid üle 400, praeguseks on ettevõtteid alles jäänud alla 300.

Estravel tegutseb peale Eesti veel teisteski riikides ja seetõttu saab Aivo Takis erinevate riikide toetussüsteeme võrrelda. Tema sõnul ongi olukord kõige ebaproportsionaalsem Eestis. Näiteks
Soomes on võimalik saata töötajad järjest kuni 200 päevaks sundpuhkusele, mis hoiab ära koondamised. Kuna personalikulud moodustavad turismisektoris ettevõtete põhilise kulu, siis aitab selline toetus paljudel siiski tegevust jätkata.

Lisaks palgameetmetele toovad nii Honkonen kui ka Takis välja laenumeetmete olulisuse. Ka siinkohal on Eesti olukord üsna nukker – intressid on kõrgemad kui mujal ning erinevalt muudest riikidest nõutakse käendusi ja tagatisi . Honkoneni sõnul ei kao turismisektor kuhugi, inimesed reisivad ka pärast kriisi. Ometi tekib tänu riiklikele toetustele teiste maade ettevõtetel tulevikus
eelis.

Takise sõnul ei saa loota olukorra kiirele ega täielikule taastumisele – kriis võib küll läbi saada, ent
tarbijakäitumine on selleks hetkeks juba muutunud. Ka Bill Gates tõi näiteks ärireisid, mille arv ei
pruugigi pärast kriisi taastuda, kuna inimesed lihtsalt harjuvad videokonverentsidega. Isegi kui turismisektori osatähtsus SKT-s väheneb, võib Honkoneni sõnul arvestada asjaoluga, et
turism ja külalislahkus jäävad oluliseks ka järgmises normaalsuses. Selle jaoks, et sektor ellu jääks,
tuleb riiklikult tegutseda juba täna ja anda riigi poolt selgeid sõnumeid.

Turismi panus on oluliselt laiem kui me seda arvame või igapäevaselt teadvustame. Reisimise
kaudu saame me uusi teadmisi ja arusaamist teistest kultuuridest ning külastajate vastuvõtmisel
toimib sama efekt vastupidi, õpitakse tundma meid, luuakse suhteid ja sidemeid nii riikide vahel kui ka majanduslikult. Ettevõtjad ootavad valitsuselt konkreetseid otsuseid sektori kriistoetuste osas ning selget kommunikatsiooni.

Kuula lähemalt saatest!