Kriisiinvestor Doug Casey: rikkus peitub naftas, kullas ja relvades
Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimis- ja spekuleerimise alast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas. 2020. detsembris rääkis Casey intervjuus Rachel Boddeniga sellest, millised majandusharud pakuvad investoritele ja spekulantidele kõige tõenäolisemaid kasumiperspektiive alanud ettearvamatul dekaadil.
Mõtleja, kes näeb globaalset majandusprotsessi
Tavidi peanaalüütiku Adrian Bachmanni sõnul on Doug Casey haruldane näide mõtlejast, kellel on võime vaadata globaalset majandusprotsessi, mis etendab enamike majandusanalüütikute mõttemaailmas kõrgeimat abstraktsiooni tasandit, väiksema osana suuremast ühiskondlikust, kultuurilisest ja tsivilisatsioonilisest tervikust. "Casey "firmamärgiks" on oskus konverteerida sotsio-kultuuriliste protsesside pikaajalised mõjud makroökonoomiliseks sisendiks, mille väljundiks on kainemõistuslikud investeerimis- ja spekuleerimisotsused, kus tõe kriteeriumiks on bilansiliselt mõõdetav tulu. Tegemist on mehega, kes orienteerub väga oskuslikult, kuidas (geo)poliitilis-kultuuriline süvahoovus avab ja sulgeb pikaajalisi investeerimise ja spekuleerimise perspektiive," kommenteerib Bachmann.
Sellest tulenevalt ei ole Bachmanni sõnul anarhokapitalistist enfant terrible suunal võimalik teha Karl Marxile (väidetavasti) tehtud etteheidet, et too võiks kapitalist rääkimise asemel seda pisut ka teenida. Casey on multimiljonär, kelle majandusteoreetilised käsitlused ja praktikad käivad taktsammu.
"Kuna Casey spetsialiteet on rikkuse kasvatamise ja säilitamise tehnikad kriitilistel epohhidel, siis tasub tema mõttearendusi silmas pidada just praegu - ajal mil paljude geopoliitiliste ja geoökonoomiliste jõudude konvergents kätkeb endas erakordset potentsiaali varandusi põrmustada... aga ka luua," tõdeb ta.
Eesolev dekaad on täis raputusi
Casey sõnab intervjuus Rachel Boddeniga, et terve eesolev dekaad olema rusuv ning täis sügavaid raputusi. Seega on tema sõnul hetkel olulisem kui kunagi varem teha õigeid otsuseid, mis puudutab seda, kuhu oma kapitali paigutada.
Alustada tasub tema sõnul niinimetatud "kaitsetööstuse" aktsiatega. Viimastel aastatel on nendes olnud täheldada märkimisväärset tõusu. Kuigi reeglina ei ole tegemist odavate aktsiatega, võib Casey sõnul olla kindel, et riigi rahakotirauad saavad ka tulevikus paotuma eriti heldelt relvatootjate suunal sest sõda pakub riigile kõige tugevama eksistentsi aluse. Selliste sõjatööstuskompleksi hiidude nagu Lockheed Martin ning General Dynamics käsi käib täpselt sama hästi ka Bideni presidentuuri ajal. Tegemist on mehega, kes ei muuda midagi ning militaar-/julgeolekuriik jätkab oma pidurdamatut kasvu, mis kergitab tulevikus relvatootjate aktsiaid nagu pärmi peal.
Olukorras kus Ühendriigid on täielikult polariseerunud "siniseks" ja "punaseks" grupeeringuks, kes sisuliselt vihkavad teineteist, on Casey sõnul koondumine välivaenlase vastu ilmselt ainus tee, mis suudab killustunud populatsiooni üheks liita. Kõige tõenäolisemalt saab selleks mingis vormis kokkupõrge Hiinaga.
Tõsine konflikt tõsiselt võetava vastase vastu - mitte pelgalt operetisõda kolmandajärgulises riigis - võiks Casey sõnul polariseerunud Ameerika panna ühiselt vaenama välivaenlast rohkem kui teineteist. Orwell nägi seda kõike suurepäraselt ette. See kõik on tema arvates vesi sõjatööstuse veskile - vähemasti senikaua, kuni sõda ei välju täielikult kontrolli alt. Kui see siiski juhtuma peaks, on meil tema sõnul mõistagi märksa olulisemaid probleeme, kui küsimus sellest, millistesse aktsiatesse oleks parasjagu kõige otstarbekam oma raha paigutada.
Washingtoni poliit-insider'itele saab tema sõnul selline asjade kulg olema suurepärane, kuna see kõik tähendab üha paisuvaid valitsuskulutusi, ning kasvavast riigipirukast üha suuremaid ampse saav poliitiline klass annab endast parima, et vastav stsenaarium realiseeruks.
Kes tahavad panustada energeetilisele "realismile", peaksid investeerima naftasse ja gaasi
Casey sõnab, et teine sektor, millel tasub silma peal hoida, on naftaaktsiad. Ajalooliselt moodustas naftafirmade turukapitalisatsioon ligi 20% kogu S&P 500 indeksist. Tänapäeval on see langenud seninägematu 2% juurde tänu naftahindade kukkumisele läbi põranda ning üldisele sentimendile turgudel, mis rõhutab pidevalt sõnumit rohelise (energeetika) revolutsiooni kätte jõudmisest ning fossiilkütuste surmast. Samuti on Casey sõnul märke, et osad naftahiiud (nagu BP) on sektorist lahkumas.
Ta väidab, et inimesed kipuvad unustama seda, et kuigi rohelise energia osakaal on tõepoolest kasvamas paralleelselt tehnoloogia täiustumisega, on roheenergia mastaapne ekspluateerimine turuhindade põhiselt endiselt majanduslikult ebaefektiivne. Hetkel on roheenergia jätkuvalt rentaabel vaid piiratud ulatuses või turumoonutuste kontekstis. Rohelise energia revolutsiooni näol on tegemist järjekordse näitega olukorrast kus turg on tundmatuseni moonutatud poliitika poolt mis rakendab piiramatult subsiidiume, maksusoodustusi ning eriregulatsioone.
Seega on Casey veendunud, et need, kes soovivad teha panuse energeetilisele "realismile", peaksid just praegu kokku ostma (hetkel tugevasti alahinnatud) nafta ja gaasikompaniide aktsiaid.
Seoses koroonaviirusega tõdeb Casey, et elamegi perioodil, mil peaksime kasutama turgudel esinevat mõistusevastasust enda kasuks. Momendil on naftaaktsiad võileivahinnaga. Üksnes mõne päeva eest aga hüppasid ühe päeva jooksul 5% võrra. Hetkel moodustavad naftakompaniide aktsiad turgude kogukapitalisatsioonist sedavõrd anormaalselt väikese osa, et varem või hiljem peab toimuma plahvatuslik korrektuur ülessuunas. Antud hetkel on naftafirmade odavatesse aktsiatesse investeerides väljavaated raha kaotada minimaalsed.
Häid tulemusi saavutab ka kullasektor
Kolmas majandusharu mis Casey sõnul saavutab tuleval kümnendil kindlasti häid tulemusi, sõltumata sellest, milline makromajanduslik pilt valitseb, on kullasektor. Ta ütleb, et mida vaevalisemalt majandusel läheb, seda võimsamat etteastet võime kullafirmadelt oodata. Miks? Sest nii uskumatu, kui see hetkel ka ei tundu, on tõenäoline, et varem või hiljem hakatakse kulda taas kasutama mingi rahavormina. Casey sõnul on dollar lavalt lahkumas - kui mitte täielikult, siis vähemasti oma rollis rahvusvahelise reservvaluutana. Riigid ei usalda üksteise paberkupüüre ning selleks on loogiline põhjus. Valitsused hävitavad pidevalt oma valuutasid ning kuld on ainsaks alternatiiviks.
Casey tõdeb, et samal ajal kui kõik see on juhtumas, on kullasektor suurepärane koht, kus tasub positsioonid sisse võtta. Kullatootmise kogukulu on hetkel umbes 1000 USD untsi kohta, samas kui kullahind kõigub 1800 USD / untsist kandis. Kaevandajad istuvad momendil sisuliselt rahapaja otsas. Ent hämmastaval kombel ei investeeri kullakaevandustesse ei keskmine erainvestor ega suured institutsionaalsed fondid. Põhjus on väga lihtne - inimesed lihtsalt ei mõista kullamaailma ja kullakaevanduse sektori toimimisloogikat. Elame unikaalsel hetkel, kus kullakaevandajate aktsiaid saab osta hinnaga, mis suure tõenäosusega lähiaastatel kolme- või neljakordistub. Veelgi suuremat tootlust võib oodata aga kulla geoluurega tegelevate ettevõtete puhul. Sellised on lühidalt kokku võetuna põhjused, miks Casey on enamuse oma rahast paigutanud kullasektorisse.
