Tänavuse aasta kohta käivaid teatisi kasutatakse esmakordselt tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks, mis tähendab, et metsamüügist saadud tulu on varasemaga võrreldes oluliselt lihtsam deklareerida.

Teatiste alusel müüsid eelmisel aastal raieõigust ja metsamaterjali ligi 3750 füüsilist isikut, kusjuures metsamaterjali maht oli 3,56 miljonit tihumeetrit ja tehingute kogusumma ligi 50 miljonit eurot. Metsamüüjate osakaal oli suurim Harjumaal (14,7%), Võrumaal (11,6%), Tartumaal (10,7%), Pärnumaal (7,5%) ja Viljandimaal (5,9%).

„Kahjuks näitab statistika, et paljud jätavad teatise esitamata, näiteks mullu jätsid õigeks kuupäevaks teatise esitamata ligi 2000 füüsilist isikut," ütles Maksu- ja Tolliameti maksuauditi üksuse juht Erkki Paulus. Deklareerimata metsamaterjali pealt tekib riigil aastas maksukahju ligi 2,3 miljonit eurot (2018. aasta näitel). „Maksu- ja Tolliamet saadab meeldetuletused isikutele, kes õigeaegselt ehk 10. jaanuariks ei ole teatist esitanud. Kui isik jätab metsatehingud siiski teavitamata ning metsamüügist saadud tulu deklareerimata, tuleb MTA-l esitada lisapäringuid või teha kontrolle," lisas Paulus.

Metsatehingu teatist saab esitada kas elektrooniliselt e-MTAs või pabervormil. Teatist ei pea esitama, kui aastas müüdud või ostetud metsamaterjali kogus on alla 20 tihumeetri ning tulu võib kanda otse tuludeklaratasioonile. Samuti ei pea teatises deklareerima puitu, mis on ostetud välisriikidest või mis on juba töödeldud.