Millised on energeetikavaldkonna tulevikuväljavaated?

Teistest madalamal temperatuuri töötavaid kütuselemente tootva Elcogeni tegevjuhi Enn Õunpuu arvates tuleb leida kõige optimaalsemad lahendused, kuidas päikesest, tuulest ja muudest allikatest pärinev energia kõige efektiivsemal moel kokku korjata, salvestada ja seda uuesti kasutada. See määrab pikemas perspektiivis ära energeetika tuleviku. Eestit ei saa pidada väga heaks päikesepiirkonnaks, kuid tuul on Eesti jaoks täiesti hindamatu ressurss.

„Kui saaksime üle sellest „mitte minu tagaõuel, mitte minu silmapiiril“ suhtumisest ja teeksime väikese ümberlülituse oma peas ning mõtleksime, mida tahame näha: kas tuulikut või lõputuid tuhamägesid, tossavad korstnaid ja jubedat haisu? Kui nendest probleemidest üle saame, siis ei ole Eestis energeetika suhtes pikemas tulevikus mingisugust probleemi,“ rääkis Õunpuu.

Ka Tatari sõnul on siinsed tuuleolud head ja kuna Eestil on palju merd, saab siia planeerida meretuuleparkide rajamist. „Eestil on 45 000 ruutkilomeetrit maismaad ja ligikaudu 35 000 ruutkilomeetrit merd, mida me täna energeetilises vaates ei kasuta üldse,“ ütles Tatar. Ta märkis, et järgmise kümne aasta jooksul tahetakse Eestis jõuda esimeste avameretuuleparkide ehitamiseni.

Väga suurt rolli mängib ka bioenergeetika. „Elektri puhul on bioenergia osa võib-olla väiksem, aga näiteks soojatootmises tuleb lõviosa taastuvenergiast biomassist või puidust,“ avaldas Tatar.

Millised on Eesti võimalused energeetikavaldkonnas midagi nutikat välja arendada?

Rääkides uutest tehnoloogiatest, siis tuule- ja päikeseenergia tootmisesse pole enam vaja juurde investeerida. „Konkreetsed projektid tuleb ellu viia ja hakata elektrit tootma,“ sõnas Õunpuu. Küsimus on selles, mida selle elektriga pihta hakata juhul, kui pole kohest tarbimist või kui on tarbimine, aga pole parasjagu tuult või päikest.

Siinkohal tõstatubki küsimus salvestustehnoloogiatest. Õunpuu usub, et Eesti võiks oma niši leida nende salvestustehnoloogiate teadmiste- ja tootmisbaasi loomises. Need on tehnoloogiad, mida läheb maailmas meeletult vaja.

Kas uute tehnoloogiate abil suudame peatada kliima soojenemise?

Tatari sõnul ei kahtle täna enam keegi selles, et Euroopa Liit kavatseb 2050. aastal saavutada kliimaneutraalsuse. „Viimastel aastal on ka mitmed teised suurriigid välja tulnud konkreetsete plaanide ja tähtaegadega kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Mulle tundub, et selline murrang on käimas,“ tõdes Tatar. Ta lisas, et see osa kliimamuutustest, mida põhjustab inimkond, suudetakse pidurdada.

„Mul ei ole ka mingit kahtlust, et me tehnoloogia poole pealt seda teha ei suuda, kindlasti suudame,“ nõustus temaga Elcogeni juht. Tema sõnul on suurem küsimus hoopiski kommunikatsioonis. Praegu on väga palju ühiskondlikku vastuseisu ja skeptitsismi kliimaneutraalsuse suhtes, kuna arvatakse, et see maksab palju raha ja teeb elu kallimaks.

„Mina laiendaks seda niimoodi – me ei pea võitlema CO2-ga, vaid me võitleme puhta õhu nimel. Seesama puhas õhk, mida me iga päev kõik sisse hingame. Kui me selle saavutame, siis on ka CO2 automaatselt kadunud keskkonnast,“ sõnas ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid