Lõppev aasta oli põlevkivitööstuse jaoks edukas

Põlevkivitööstusel oli edukas aasta, kuna maailmaturul on põlevkiviõli hind kõrge. Tööstusharu tulevik on aga keeruline, kuna pole veel teada, millised nõuded sellele rohepöörde raames laienevad, kirjutab ERR.

Eesti suurimal põlevkivikaevandajal Eesti Energial oli mööduv aasta esimene, kus põlevkivi kasutati rohkem õli tegemiseks kui elektrienergia tootmiseks, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Lähiaastatel keskendutaksegi sellele, et 2023. aastal käivitada uus õlitehas, mille jaoks andis valitsus kevadel riigiettevõttele 125 miljonit eurot.

Sutteri sõnul on Eesti Energial on põlevkivisektoris selja taga keerulised aastad, mis tähendas inimeste koondamist ning ettevõtte struktuuri korrastamist.

"Need ümberkorraldused jäävadki suuresti aastatesse 2019 ja 2020. Siit edasi saame areneda ja kasvada ning ma usun, et need tublid töötajad, kes meil on, saavad olla üsna kindlad, et neil on töö järgmisel aastal ja ka kümne aasta pärast," ütles Sutter.

Eesti suurima põlevkiviõlitootja VKG juhatuse esimees Ahti Asmann oli uhke, et koroonaaastal suutis VKG töötada ilma riigilt abi küsimata. Asmanni sõnul on hetkeolukord maailmaturu nõudlust ja hinda arvestades hea, kuid rohepöördega seotud selgusetus tuleviku puhul tähendab seda, et uusi investeeringuid omanikud teha ei plaani.

Alexela Gruppi kuuluvat Kiviõli Keemiatööstust aitas ellu jääda sügisel valitsuselt saadud 37 miljoni euro suurune laen.

Loe pikemalt ERRist.