Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on sektori mõju Eesti maapiirkondade tööhõivele ning majanduslikule toimetulekule olnud alati suur, kuid viimastel aastatel veelgi kasvanud. "Eesti regionaalpoliitiline väljakutse on luua kõrgepalgalisi, arenguvõimalusi pakkuvaid ja rahvusvahelise haardega töökohti ka väljaspool peamiseid tõmbekeskuseid. Metsa- ja puidusektor on selleks andnud väga olulise panuse," ütleb ta. Välja toob välja, et suur osa sektori ettevõtetest asuvad just maapiirkondades, kuhu on tehtud sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid. "Metsa- ja puidutööstuste kiire automatiseerimine ning digitaliseerimine on loonud maapiirkondade tööturul täiesti uusi perspektiive. Hüppeliselt on kasvanud nõudlus tippspetsialistide järele," märgib Välja.

Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessori Garri Raagmaa hinnangul on kõrgepalgalise hõive kasvuks puidusektoris veel üksjagu ruumi, ennekõike uute turgude leidmisel. "Üle poole Eesti puiduekspordist läheb Põhjamaadesse. See tähendab puude metsa vedamist ehk tegelikult seda, et Põhjala firmad teenivad meie kauba vahendamise pealt," lausub ta. Raagmaa sõnul on enim arenguruumi madalakvaliteedilise puidu väärindamisel. "Veame ligi poole puidumassist välja toorme või pelletina. Investeeringud puidu keemilisse töötlusse looksid uusi töökohti teadus-arenduses, keemiatööstuses ja sidusssektorites. See võiks tõsta ka puidujääkide hinda ja annaks 100 000 metsaomanikule lisatulu," selgitab Raagmaa.

Peamiselt töötavad metsa- ja puidutööstustes kohalikud elanikud, kes ostavad kaupu ning tarbivad teenuseid lähipiirkonnas. See tähendab, et metsa- ja puidusektoris loodud töökohad mõjutavad tugevalt ka teiste samas ümbruskonnas tegutsevate ettevõtete toimetulekut. "Kesk- ja Lõuna-Eestis on kokku ligi 1800 metsa- ning puidusektori ettevõtet, mis annavad otseselt või kaudselt tööd tuhandetele inimestele. Sektori loodud töökohtade tähtsus avaldub otseselt ümberkaudsete firmade toimetulekus ja arengus, olgu nendeks toitlustuskohad või meelelahutusasutused," ütleb Välja. Ta lisab, et kuivõrd metsa- ning puidusektoris otseselt või kaudselt rakendust leidnud inimeste hulk on Kesk- ja Lõuna-Eestis väga suur, loob see kohalikele omavalitsustele olulise tulubaasi kohaliku elu edendamiseks. "Metsa- ja puidusektor hoiab elu Eesti maapiirkondades," sõnab Välja.

Sektori olulisus Eesti maapiirkondadele on eriti hästi avaldunud tänavusel aastal. Suur osa metsa- ja puidusektori ettevõtetest asuvad Eesti väikestes kohtades, mis on majanduslikele turbulentsidele vastuvõtlikumad. Samuti on nendes piirkondades eriti selgelt tajutavad muutused tööturul. "Paljud Kesk- ja Lõuna-Eesti ettevõtted tegutsevad valdkondades, mis on koroonapandeemiast enim kannatada saanud. Metsa- ja puidusektor on kohalikele inimestele ja omavalitsustele pakkunud keerulisel ajal vajalikku tuge," ütleb Välja. Ta sõnab, et mets on traditsiooniliselt olnud maal elavatele inimestele üks olulisemaid elatusallikaid ja tööstused suudavad ootamatustega majanduskeskkonnas üldiselt paremini kohaneda. "Tööalane kindlustunne, võimaluste pakkumine enese teostamiseks ja panustamine pereplaneerimist toetava elukeskkonna loomisesse on metsa- ning puidusektori panus elu säilitamiseks väljaspool suuremaid tõmbekeskusi," sõnab Välja.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid