ERISAADE | Restoraniärimees: üritan inimesi ikka palgal hoida, aga mõned koondasid ja sulgesid kevadeni uksed

OKO restoranide omanik Martti Siimann nendib, et äri seisab tänasest suures osas, aga mingit selget teadmist toetusmeetmetest pole.

Valitsuse pühade-eelse otsusega on tänasest kohvikud, restoranid ja paljud muud teenindusasutused Harjumaal suletud. Delfi „Erisaade“ uuris restoranipidaja Martti Siimannilt, mida see tähendab äri vaates. Tema otsustas püüda oma ligi saja inimese suurune töötajaskond alles hoida ja muretseb nende hakkamasaamise üle jõudeoleku ajal, sest ebakindlust on palju. Selgust pole ju ka selles, kuidas valitsuse lubatud abi inimeste ja ettevõtjateni jõuab. Mida ütleb ettevõtja sisetunne võimaluse kohta, et kolme nädala pärast toidukohad võiksid juba taas avaneda? Saatejuht on Raimo Poom.

OKO restoranide omanik Martti Siimann rääkis Delfi „Erisaates“, et valitsuse otsus söögikohad kinni panna kolmeks nädalaks päris ootamatult ei tulnud. „Pigem oli küsimus, et millal see juhtub. Eks me ise vaatasime ka neid numbreid ja valmistusime ette selleks. Ei oska ka vaielda, kui mõttekas see otsus oli, pigem lepime olukorraga ja teeme kõik, et sellest võimalikult valutult välja tulla. Valus saab olema, aga vaatame,“ lausus Siimann.

Ta seletas, mida mitme restorani omanikule jõustunud piirangud praktiliselt tähendavad.

„Opereerime viite restorani, aga nendest ainult üks hakkab kodutarnet pakkuma, teiste tooted pole absoluutselt kaasamüügiks mõeldud ja me pole neid ka selliseks kujundanud. Me ei arva, et olukord kestab ka lõputult, et peaksime kaasamüügi köökideks muutuma. Väga suur osa meie ärist on [restoranide] asukohad, teenindus ja kõik muu.“

„Inimeste poolt vaadates on meil ikkagi 90% inimestest nüüd kodus. Kaasamüük jääb toimima ainult OKO-s ja see on imepisike osa meie ärist. Sealt tulevad järgmised mured: muretseme eelkõige oma inimeste pärast, mida nad nüüd siis tegema hakkavad lähimatel nädalatel. Alguses on võibolla tore, aga meil on palju noori ja üksikuid inimesi, kuidas see nende mentaalsele poolele mõjub? See on isegi meie kõige suurem mure praegu,“ rääkis Siimann.

Ta rõhutas, et püüab oma restoranipere liikmed sulgemise ajal siiski palgal hoida. „Meil on seaduslik kohustus loomulikult neid palgal hoida. Ma tean, et paljud restoranid olid sedapidi valmistunud, et olid koondamisteated etteulatuvalt välja saatnud ja panidki oma uksed kinni märtsi-aprillini või pikemalt. Lükkasid inimesed nö riigi palga peale, maksid koondamistasud välja.“

„Meie seda teed ei läinud. Taaskäivitamine, mida oleme siin nüüd mitu korda teinud, pole väga kerge protsess. Pigem valmistusime sedapidi, et tegime korraliku suve, kogusime raha. Nüüd hoiame inimesi palgal, kui vähegi saame ja loomulikult vaatame, mis riigi ja valitsuse poolt need toetusmeetmed on,“ ütles Siimann.

Samas pidi ta nentima, et kuigi tänasest on restoranid valitsuse otsusega suletud, siis pole tal paljude inimeste tööandjana mingit aimu, mismoodi lubatud toetusmiljonid piirangutest puudutatud ettevõtjate ja inimesteni jõuavad.

„Absoluutselt [pole aimu],“ vastas ta küsimusele, kas mingi pilt on teotusmeetmetest nüüdseks ees.

„Vaatasime, kuidas toimus esimene sulgemine Ida-Virumaal. Samamoodi öeldi mingis sumad välja, öeldi, et antakse ettevõtjatele aga kuidagi muutus see vaikuseks mingil hetkel. Praegu on jutud, et see tuleb ikkagi töötukassa kaudu, palgameetmena. See on iseenesest okei, aga me ei tea, mis määral, kui suures ulatuses. Kas on pool palgast, kolmveerand või kogu palk inimestele? Paljud restoraniettevõtjad on ka muret avaldanud, et mis nende endi kuludega saab – majad vajavad kütmist ja laenud maksmist.. See on ettevõtjate poolne mure.“

„Aga samas ei taha ma halada. Igaüks peab enda eest praegu väljas olema. See tähendab meie võtmes, et kogu oma restoranipere eest. See on kokku sada inimest. Just jagasime jõulupakke ja saime teada, et meil on 36 alaealist last inimestel kokku, kõigil neil on selgusetus praegu suur.“

Seejuures ütles Siimann, et mõtleb pigem sedapidi, et kolme nädalaga need piirangud läbi ei saa.

„Ma ise arvan, et see protsess pikenebki. Kas mujalt maailmast on näidet, et kolme nädalaga toimud drastiline pööre? Praegu on ju kinni pandud vaid kolmandik Eestist, eks teised kohad pabistavad, mis neist saab. Praegu on koolivaheaeg ja puhkuste aeg, eks need maakondade piirid lüüakse veel täitsa sassi. Inimesed lähevad sinna, kus nad saavad veel tarbida mingisuguseid asju. Pigem arvan, et see laieneb. Võibolla on see liigne hirm ja olukord paraned, see oleks muidugi väga hea. Sisetunne aga ütleb, et nii ruttu olukord ei parane.“

Saates vastab ta veel küsimusele, mis nõu ta pakuks toetuste disainimisel valitsusele ja kas loodab, et alanud vaktsineerimine viib meid kiirele võidule koroona üle.