Uno Lõhmus: kui põhiseadust saaks muuta nagu tavaseadusi, siis ei oleks sel erilist kohta õiguskorras

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab Uno Lõhmus põhiseaduse 163. paragrahvi, mis ütleb, et põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud kas rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Põhiseadust saab muuta kolmel viisil, mis erinevad üksteisest lõppotsuse tegija ja nõutava häälteenamuse poolest. „Meie põhiseadust iseloomustab jäikus, mis tähendab, et põhiseaduse teksti muutmine on väga raske ja nõuab suurt üksmeelt,“ märgib Uno Lõhmus.

Põhiseaduse muutmise keerukuse põhjuseid on mitmeid. „Kui põhiseadust saaks muuta nagu tavaseadusi, siis ei oleks sel erilist kohta õiguskorras. Teiseks kirjeldab põhiseadus rahva poolt valitud riigikorra aluspõhimõtteid ning põhiseaduse muutmise reeglid peavad neid aluspõhimõtteid kaitsma hetke poliitilise enamuse taotluste eest. Põhiseadus peab kindlustama ühiskondliku korra stabiilsuse, kuid samal ajal andma võimaluse kohaneda ühiskonnaelu muudatustega,“ selgitab Uno Lõhmus.

Kuid isegi kui põhiseaduse teksti ei muudeta, muutub põhiseadus sellegipoolest. „Põhiseadus muutub eelkõige selle kohtuliku tõlgendamise teel – mida raskem on muuta põhiseaduse teksti, seda enam muutub põhiseadus tõlgendamise teel,“ märgib Uno Lõhmus.

Põhiseaduse aasta sündmusi saab igal nädalal jälgida ka põhiseadus 100 veebilehel.

Projekt valmib Delfi ja justiitsministeeriumi koostöös.