Uuest aastast võivad elatisvõlglased jääda ilma nii passist kui autost
(9)
2021. aasta 1. jaanuarist jõustuvad mitmed erinevad justiitsministeeriumi välja töötatud seadusemuudatused: karmistuvad elatisvõlgnike puhul kasutatavad meetmed, notarite koda saab juurde õigusi järelevalve tegemisel, muutuvad notarite ja kohtutäiturite distsiplinaarkaristuste trahvimäärad ning kohtutäituri tasud.
Elatisvõlglaste elu tehakse veelgi kibedamaks
Elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmine võib tulevikus kaasa tuua reisidokumentide (Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, pagulase reisidokumendi, ajutise reisidokumendi, meremehe teenistusraamatu ja meremehesõidutunnistuse) kehtetuks tunnistamise kohtus ning keelata nende välja andmise. ID kaarti kehtetuks tunnistada ei saa.
Samuti hakkab politsei tulevikus kontrollima, kas liiklusregistrisse kantud sõidukile on kohtutäitur seadnud märke, et sõiduk tuleb kohtutäiturile üle anda. Ühtlasi kohustatakse tulevikus elatisvõlgniku lepingupartnereid ja näiteks kasiinosid teavitama kohtutäiturit, kui võlgnikuga tehakse üle 5000-euroseid sularahatehinguid.
Kohustatud kolmas isik peab avalikust registrist kontrollima, kas tegemist on elatisvõlgnikuga ning kui on, siis teavitama sellest võimalikult kiiresti kohtutäiturit. Täituril on võimalik see summa arestida elatise katteks viie tööpäeva jooksul teavituse saamisest.
Meetmete eesmärk on muuta tõhusamaks elatise sissenõudmist ning mõjutada elatist maksma kohustatud inimest oma kohustust vabatahtlikult täitma. Täitemenetluse seadustiku muudatused võeti riigikogus vastu 2019. aasta alguses.
Kohtutäiturid ei või teatud juhtudel ettemaksu enam küsida
Muutuvad ka kohtutäituri tasud. Tasumäär tõuseb juhtudel, kui toimingu tegelik kulu on praegu selgelt kehtivast tasust suurem. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kui kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood. Kohtutäiturid ei või enam uuest aastast ettemaksu küsida inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest.
Notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarkaristuseks määratavate trahvide maksimaalne määr muutub selliselt, et trahvid vastaksid paremini vabakutseliste sissetulekute suurele erinevusele ning samuti oleksid need teiste vabade õiguskutsete (advokaadid, pankrotihaldurid) puhul samas suurusjärgus. Muudatused võeti riigikogus vastu selle aasta sügisel.
Jõustub muudatus, mille järgi on notari ametipidamise üle haldusjärelevalve teostamisel justiitsministeeriumil ja notarite kojal edaspidi võrdne pädevus. Varasemaga võrreldes suureneb notarite koja roll, kes seni oli kaasatud justiitsministeeriumi tehtavasse järelevalvesse. Sellega seoses kujundatakse ümber notarite koja aukohus, kellel saab olema kandev roll notari ametipidamise üle haldusjärelevalve teostamisel.
Aukohus võib edaspidi arutada isiku, notari, notarikandidaadi, notari asendaja, eestseisuse, revisjonikomisjoni või justiitsministeeriumi algatusel notari, notarikandidaadi või notari asendaja ametipidamise, kutse-eetika ja käitumise kohta esitatud kaebusi. Muudatused võeti riigikogus vastu mais 2018.
Autoriõigus saab tugevama kaitse
Jaanuaris jõustuvad veel mõned muudatused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel tekib kohtutel võimalus kasutada tõhusamaid meetmeid autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumiste peatamiseks või ära hoidmiseks olukorras, kus intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks kasutatakse vahendajat (nt avaldatakse Youtubes muusikat). Edaspidi saab hageja taotleda kohtult hagi tagamise korras, et vahendaja rakendaks meetmeid sellise rikkumise peatamiseks või ärahoidmiseks. Muudatus võeti riigikogus vastu 16. detsembril.
Kriminaalmenetluse seadustik täieneb selleks, et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline koostöö arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel. Lisaks muutub seadus, tagamaks Euroopa Prokuratuuri rakendamise Euroopa Liidu õigusele vastavalt.
Muuhulgas täpsustatakse kriminaalmenetluse seadust selliselt, et Euroopa Prokuratuuri kuuluvatel Eesti Euroopa prokuröril ning Euroopa delegaatprokuröridel on kriminaalmenetluse läbiviimisel samad volitused, mis Eesti prokuröridel. Muudatused võeti riigikogus vastu 17. detsembril.
