Eesti tarbijad ostsid pühadeperioodiga kokku üle tuhande tonni mandariine ja kümneid tonne lõhet

Mandariinid on kahtlemata üks populaarsemaid pühadetooteid, mida sel aastal erinevatest jaekauplustest osteti kokku sadade tonnide kaupa.

„Lõppeva aasta detsembrikuus oli mandariinide müük eelmise aastaga võrreldes 2 protsenti kõrgem. Müüsime mandariine kokku üle poole miljoni kilogrammi," rääkis Rimi Eesti sisekommunikatsiooni spetsialist Heleri Tamme. Ta lisas, et mahemandariinide müügis oli kasv kahekordne.

Nii Prisma sortimendidirektor Kaimo Niitaru kui Maxima Eesti müügiosakonna juht Marge Kikas kinnitasid, et pühadeperioodil olid mandariinid kõige müüdum kaup. „Eelmisel nädalal müüdi kokku 60 tonni mandariine, neist 13 tonni 23. detsembril. Detsembris kokku osteti mandariine u 5 protsenti ja apelsine 35 protsenti rohkem kui eelmisel aastal," rääkis Niitaru.

Kikas kinnitas, et selle aasta pühadeperioodil (22.-26. detsember) osteti Maxima kauplustest kokku ligikaudu 123 tonni mandariine. „Mandariinid on ka üks kõige menukam müügihitt olnud aastast aastasse ja ka nende ostukogused on üsna sarnased olnud. Kogu detsembri jooksul kuni teise jõulupühani müüsime kokku suisa ligi 550 tonni mandariine ja seda on mõnevõrra rohkemgi kui mullu," rääkis ta.

Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido kinnitas samuti, et mandariine müüdi sel aastal enam kui varasematel aastatel. „Mandariine müüsime jõuludel ja sellele eelnenud nädalal kokku üle 200 tonni. Kuigi müügikogused on varasemate aastatega võrreldes suuremad, siis tegelikult on inimesed poes käinud harvemini, sest kontaktide vähendamise eesmärgil tehakse ühe korraga suuremaid oste," lisas Miido.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson sõnas, et Selver müüs jõuludel ja sellele eelneval nädalal kokku üle 220 tonni.

Lõhe müüginumbrid kasvasid

Lisaks tõi Anderson välja, et verivorste müüdi umbes 40 tonni, lõhet ja forelli üle 20 tonni, praekapsaid erinevas formaadis 30 tonni. „Eelmise aastaga võrreldes jõuluperioodi läbimüügid kasvasid. Võrreldavate kaupluste ehk like-for-like'i-vaates kasvas jõuluperioodi müük mullusega võrreldes kümnendiku võrra," tõdes Anderson.

Ka Prisma andmed kinnitavad, et Eesti inimestele maitseb kala. „Lõhet müüsime võrreldes eelmise aastaga 3 korda rohkem, verivorstide müük jäi eelmise aastaga samale tasemele. Hapukapsa müük suurenes 30 protsenti võrreldes eelmise aasta jõuluperioodiga," rääkis Niitaru.

Rimi andmed näitavad, et kalatoodetest oli kõige populaarsem lõhefilee, mille müük oli 20 protsenti eelmisest aastast kõrgem. „Populaarsuselt teisel kohal kalatoodete kategoorias oli traditsiooniline heeringafilee Viciunai 400g," lisas ta.

Eelistati kodusvalmistatud toitu

„Kevadel alguse saanud kodus toiduvalmistamise trend on tulnud et jääda ning see iseloomustab ka jõuluperioodi. Värske kala müük kasvas üle 60 protsendi, värske liha müük üle 30 protsendi," rääkis Anderson.

Anderson lisas, et väiksem nõudlus oli valmistoitude ja kondiitritoodete kategoorias - valmistoidust eelistatum oli jätkuvalt toorainete ostmine.

Kikas tõi välja, et selle aasta pühadeperioodil oli näha suuremat huvi mitmesugust sorti värske liha järele - kasvas nii sea-, kana- kui loomaliha ostmine, samuti oli menukas värske kala, eriti lõhefilee. „Kõige populaarsemad lihatooted olid kaelakarbonaad, ahjupraad ning ahjukanad ja part," rääkis ta.

„Usutavasti tänu sellele, et inimesed veetsid varasemate aastatega võrreldes enam aega kodus pereringis, osteti pühadenädala 5 päeva jooksul (22.-26.detsember) korraga ka rohkem koduseks toiduteoks varuks," arvas Kikas.

Kikas tõi välja, et kartulit müüdi nende päevade jooksul kokku ligi 100 tonni, mis on mullusest 45 protsenti rohkem, tomateid osteti 40 protsenti ning aedsalateid-salatisegusid 35 protsenti enam. „Ka suitsuvorstide müük kasvas ligi 25%, mida võib ehk ka seostada koduse kartulisalati valmistamisega," arvas ta.

Tamme tõi välja ka värskete hapukapsaste müügi. „Pühadeaegselt on värskete hapukapsaste müük kasvanud eelmise aasta võrdluses ca 30 protsenti, millest võiks täheldada, et sel aastal nägid inimesed kapsaste lauale panemiseks rohkem vaeva," leidis ta.

Niitaru tõi toiduvalmistamise poolelt välja piparkoogitaigna. „Piparkoogitaigent müüsime 30 protsenti rohkem ja samuti suurenes pea 40 protsendi võrra glasuuri müük," sõnas ta.