ÄRILEHE KOMMENTAAR | Kas inimesed hakkavad teises sambas jalgadega hääletama?

Sel aastal jõuab pensionireform ellu. Tekib võimalus jätkata nagu varem pensionifondides, hakata ise läbi pensioni investeerimiskonto raha investeerima või võtta see tulumaksu makstes sootuks enne pensioniiga välja.

Vaadates teise pensionisamba fondide läinud aasta tootluseid, tuleb nentida, et see on üks paras pettumus.

Kuigi Tallinna börsil polnud mingi superaasta, tõi sealne aktsiaindeks viie protsendise kogutootluse. Teises sambas on 24 pensionifondi, kuid ainult kolm saavutasid sellest parema tulemuse. LHV XL aastane tootlus kuni 30. detsembrini oli 8,83 protsenti. Selle kohta pole midagi ette heita. Swedbanki K1990-1999 indeks kerkis 5,92 protsenti ja LHV L 5,36 protsenti. Särtsakalt alustanud LHV rohelisel pensionifondil on staaži alla aasta.

Positiivse poole pealt saab välja tuua, et ainult üks fond jäi miinusesse ja sedagi vaid 0,89 protsendiga.

Kuidas aga suhtuda sellesse, et lisaks tervelt viis fondi ei suutnud aastaga isegi ühe protsendi võrra kogujate rikkust kasvatada?

Muidugi polnud läinud aasta mingi meelakkumine. Suur osa börsidest jäi miinusesse. Pensionifondid investeerivad õnneks palju laiemalt kui vaid Eestisse. Võlakirjaturgudel olid suured kõikumised.

Kuid vähem kui üks protsent aastas teenistust on ikka väga kehv. Inbankis aastaks hoiustades teenib riskivabalt 1,2 protsenti, Holm Pangas 1,5 protsenti.

Neile, kellel puudub varasem investeerimiskogemus, kuid mõte liigub ise läbi personaalse investeerimiskonto (PIK) raha kasvatamise suunas, on soovituseks lugeda läbi mõni investeerimisalane raamat algajatele. Seda on aega teha enne kui aprillis saab hakata PIK-avaldusi esitama, mis vabastab fondidest raha alates septembrist.

Raamatu lugemise järel võiks läbi mõelda, kas ikka ise ollakse valmis võtma vastutust oma pensioniks raha kogumise eest. Investeerimine pole raketiteadus, aga see nõuab huvi, pühendumust ja aega. Kõigil seda pole. Positiivne on see, et Balti börsidel saab kuluefektiivselt raha paigutada, sest Swedbankis ja LHVs pole ei väärtpaberite hoidmise ega tehingutasusid. Ainult Balti börsidele raha paigutamine ei taga aga piisavat riskide hajutamist.

Kes tunneb, et see ise investeerimine pole ikka päris endale sobiv, saab endist viisi raha koguda pensionifondidesse, kus riskid on korralikult hajutatud, kuid kahjuks on ka tootlus hajunud.