Kullal oli kümne aasta parim minek. Kas kullalt oodatakse edaspidi tõusu jätkumist või langust?

Kulla hinnatõus oli mullu kümne aasta suurim. Sellele aitas kaasa USA dollari langus madalaimale tasemele pärast 2018. aasta aprilli.

Kuld tegi tipu augustis, sest investorid kartsid keskpankade ja valitsuste pretsedenditus ulatuses toetuste tõttu valuutade langust ning inflatsiooni. Paberkulla ehk börsil kaubeldavate kullafondide maht püstitas oktoobris rekordi.

Kuigi vaktsiiniuudised süstisid finantsturgudele optimismi, aitas kulda dollari jätkuv nõrkus.

Kui vaadata, mida Wall Steeti pangad prognoosivad tulevikus kullale, siis valitseb suur erimeelsus. Morgan Stanley usub, et kui finantsturud normaliseeruvad ja pika kestvusega võlakirjade tootlus kasvab, siis satub kuld ja teised väärismetallid müügisurve alla. Ebakindluse jätkumise tõttu ootab HSBC kulla hinnatõusu.

„Kulla põhimised mõjutajad nagu nõrgem dollar ja madalad intressid pakuvad tõenäoliselt ka edaspidi tuge isegi vaktsiinide eduka levitamise korral," märkis Bloombergile Overseas-Chinese Bankingu investeerimisstrateegia direktor Vasu Menon. „Kui USA keskpank hoiab intressi kauem madalal, pole mõtet kullast loobuda."

Neljapäeval kallines unts kulda 0,2 protsendi võrra 1898,36 dollarini. 2020. aastal kallines kuld veerandi võrra, mis on suurim aastane hinnatõus pärast 2010. aastat.

Hõbe kallines mullu 48 protsenti, palladium 26 protsenti ja plaatina 11 protsenti.