Kolmandatest riikidest kaupade tellimisel lisandub käibe- ja tollimaks

Nüüdsest lisandub väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud kaubale käibe- ja tollimaks. Seni kehtis Hiinast või mujalt väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud alla 22-eurostele saadetistele käibemaksuvabastus, aga 2021. aasta jaanuarist enam mitte.

„2021. aastast kuuluvad deklareerimisele ja käibemaksuga maksustamisele kõik kolmandatest riikidest pärit posti- ja kulleripakid, mis saadetakse ettevõttelt eraisikule. Praegu on deklareerimiskohustuse piirmäär 22 eurot,” ütles maksu- ja tolliameti (MTA) tolliteenuste arenduse valdkonnajuht Ursula Riimaa.

Millised tasud kaupadele määratakse?

  • 0–150-eurosele saadetisele lisatakse 20% käibemaks.
  • Üle 150-eurosele lisatakse nii käibe- kui ka tollimaks.
  • Kui kolmanda riigi eraisikult saadetakse tasuta (kingituseks) alla 45-eurose väärtusega pakk Eesti eraisikule, siis ei pea tolli- ega käibemaksu tasuma.
  • Kingituseks saadetud 45–150-euroste saadetiste eest tuleb tasuda käibemaks. Kui kingituseks saadetud saadetis on väärt üle 150 euro, tuleb tasuda tolli- ja käibemaks.
  • Tollimaksumäärad kehtestatakse Euroopa Liidu ühisest kaubanduspoliitikast lähtudes. Olenevalt kaubast jääb tollimaksumäär üldjuhul vahemikku 0–17% kauba väärtusest. Näiteks rõivaste puhul on tollimaksumäär 12%, jalatsitel 8–17%, raamatutel 0%, arvutitel ja mobiiltelefonidel 0%.
  • Alkohol, tubakatooted, parfüüm ja tualettvesi maksustatakse väärtusest olenemata. Alkohol ja tubakatooted on peale tolli- ja käibemaksu maksustatud ka aktsiisiga.


Haiguspäevade hüvitamine 1. jaanuarist 30. aprillini

Riigikogu tegi töötervishoiu ja tööohutuse seaduses muudatuse, mille järgi väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamises senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest.

Uus haiguslehtedega seonduv regulatsioon rakendub ainult 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. aastal väljastatud haiguslehtedele. Muudatuste tulemusel tekib 2021. aastal Eesti Haigekassale 5 miljonit lisakulu, millest 2,5 miljonit kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest ning 2,5 miljonit taotleb Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse reservist.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tehtud muudatuste eesmärk on vähendada haigestumisel töötajate omavastutust ning langetada inimeste haigena tööl käimise riski ning seeläbi COVID-19 haiguse levikut.

Välja saab võtta II pensionisamba

1. jaanuarist saab pensionifondi kogutud raha võtta välja iga hetk, kuid uuesti saad pärast väljumist koguma hakata alles 10 aasta möödudes. Arvestada tuleb, et fondist väljudes tuleb võtta välja kogu kogutud summa, võimalus osaliseks väljastamiseks puudub. Lisaks tuleb väljavõetud rahalt tasuda riigile tulumaks 20 protsenti. Pensionieani oodates tuleb tulumaksu tasuda vaid 10 protsenti.

Tulumaksu ei pea pensionisambalt tasuma, kui kanda II samba raha investeerimiskontole ja seda ise edasi investeerida. Samuti saab investeerimiskontolt raha ükskõik millisesse II samba pensionifondi tagasi kanda, kui millegipärast enam ise investeerimisega tegeleda ei taha.

Tulumaksu maksmise kohustus ei rakendu, kui pensioniikka jõudes teha leping kindlustusseltsiga, kes maksab kogutud summa osamaksetena välja.

II sambast võib väljuda iga hetk, kuid õiguse samadel tingimustel uuesti koguma hakata saad siis alles 10 aasta pärast. Samuti võib jätkata rahulikult II sambasse kogumist nagu seni, raha väljavõtmine kohustuslik ei ole. Detsembrikuised Kantar Emori uuringutulemused näitavad, et 59 protsendil II sambaga liitunutest on kindel kavatsus sellega jätkata. Hetkeseisuga plaanib vaid 19 protsenti vastajatest kogutud raha välja võtta.

Alates 2021. aasta 1. jaanuarist saab II samba pensionile jääda kuni 5 aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist. Vanaduspensioni iga sõltub inimese sünniaastast.

Kolmanda pensionisamba avamisel ei kehti enam soodustingimused

2021. aastast ühtlustatakse kolmanda samba pensioniiga teise samba pensionieaga, mis tähendab et ka kolmandast sambast saab pensionile minna kuni viis aastat enne riikliku vanaduspensioni iga. Kuna riiklik vanaduspensioniiga tulevikus kasvab, siis edaspidi kasvab ka kolmanda samba vanadusepensioni iga.

Lõppenud aasta lõpus kasvas huvi kolmanda samba avamise vastu hüppeliselt, kuna 2020. aastaga lõppes sambaga soodustingimustel liitumine – enne 2021. aastat liitunud inimesed saavad III samba raha võtta välja 55-aastaseks saades makstes 20-protsendilise tulumaksu asemel 10 protsenti tulumaksu.

Kui veel mullu novembris avati 12 096 kolmanda pensionisamba kontot, siis detsembri lõpuks oli kasv viiekordne, küündides 56 616 uue kolmanda samba pensionikontoni. 2020. aastal tehti uusi pensionikontosid nii palju, et kolmanda samba pensionikontode arv kolmekordistus.

Muutub üürilepingute regulatsioon

Võlaõigusseaduses muutub 1. jaanuarist üürilepingute regulatsioon. Seejärel peaksid pooled saama lepinguid sõlmides senisest paindlikumates tingimustes kokku leppida. Laiem eesmärk on muuta üüriturgu investeerimine üürileandjate jaoks atraktiivsemaks. Nii loodetakse avardada ka üürnike võimalusi sobivaima eluruumi leidmiseks.

Seadusega kaob näiteks eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld, sätestatakse viivise maksimaalne määr üürilepingute puhul ja lubatakse senisest ulatuslikumaid kokkuleppeid remondikohustuse jaotamises.

Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus, juhuks kui üürileandja ühepoolselt tõstetud üür ei ole üürnikule vastuvõetav, ja välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni.

Muutub maamaksuseadus ja maksukorralduse seadus

Maamaksu infosüsteem viiakse maa-ametist üle maksu- ja tolliametisse. Edaspidi saab maamaksuteadet saata ka pärijatele, kes ei ole maa omandiõigust kinnistusraamatus ümber vormistanud – selleks lähtutakse pärimisregistri andmetest. Lisaks peavad kõik riigimaa kasutajad hakkama tasuma ka maamaksu.