"Jah, tööandja peab tasuma töövõimetuslehe alates teisest haiguspäevast, kuid seda vaid ajutiselt ehk kuni 30. aprillini sel aastal," rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus (§ 12 ülamärkega 2) jõustus 1. jaanuarist ja kehib Miidla-Vanatalu sõnul neli kuud. "Sel perioodil peab tööandja tõesti maksma töötajale haigushüvitist haigestumise või vigastuse teise kuni viienda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust."
"Kui töövõimetusleht kestab kauem, siis alates kuuendast päevast makstakse haigushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa vahenditest," lisas Miidla-Vanatalu.
Uus kord ei kehti Miidla-Vanatalu sõnul nende töövõimetuslehte kohta, mis on välja kirjutatud enne 2021. aasta 1. jaanuari. "Nende töövõimetuslehtede osas kehtib senine kord, mis sätestas, et tööandja maksab haigushüvitist neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest," sõnas ta.
Pikemalt sel teemal Eesti Haigekassa kodulehelt SIIN.
"Juhul, kui tööandja jätab töötajale seadusega ettenähtud haigushüvitise välja maksmata, tekib töötajal nõudeõigus, millega võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul arvates nõude tekkimisest," täpsustas Miidla-Vanatalu.