„Meie kliendid on meid teavitanud, et nad on saanud kõnesid, kus helistaja väidab, et on panga esindaja ja pakub võimalust väljuda teisest pensionisambast soodustingimustel ning palub selle toimingu tegemiseks valmis panna Smart-ID koodid. Tegemist on petukõnega, kus tegelikkuses soovib helistaja saada ligipääsu ohvri internetipangale“, ütles Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.

Kevadel levisid kõned, kus üritati välja petta pangakaardiandmeid. Suvel ja sügisel levisid kõned, kus petturid esitlesid ennast pangatöötajana ja rääkisid ohvrile, et tema kontol on kahtlased tehingud ja pakkusid oma abi nende peatamiseks ja tagasi kutsumiseks. Nüüd on asunud petturid ära kasutama pensionireformi“, lisas Raagmets.

Swedbank tuletab meelde, et kõne pangast ei tähenda alati petukõnet, sest pangatöötajad helistavad ka ise klientidele. Tuleb jääda rahulikuks ja mõelda loogiliselt. Pangatöötaja ei kiirusta klienti, ta ei küsi PIN-koode, ta suhtleb kliendiga tema emakeeles.

Enne mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga millegi kinnitamist tuleb aga aru saada, mis toimingut parasjagu tehakse. Kindlasti ei tohi telefonile tulevaid autentimisteateid või allkirjastamisteateid kinnitada oma PIN-koodidega, kui klient ise samal ajal mingit tehingut ei tee.

Nii võib juhtuda, et klient kinnitab hoopis tema internetipanka sisse häkkinud kurjategija poolt algatatud makse, hoiuse katkestamise, väikelaenutaotluse vms. On oluline, et küberturvalisuse olulisusest ja petukõnede ohtudest räägitakse ka oma vanematele, sõpradele ja lastele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena