FOTOD | Kaitsepolitsei puistab KredExit, Keskerakond saab kahtlustuse kriminaalkuriteos
(589)Täna teevad kaitsepolitsei töötajad Porto Franco kinnisvaraarendusega seotud kriminaalmenetluses menetlustoiminguid, teatas prokuratuur.
Uurimise detailid selguvad kell 16 pressikonverentsil, mida Delfi näitab otsepildis.
ERR vahendab, et Keskerakond saab kahtlustuse kriminaalkuriteos ning teisipäeval käis kapos erakonna peasekretär Mihhail Korb. "Ma olen küsinud, kas seal on ka mingi kahtlustus täna minu osas kui erakonna esimehe, peaministri osas. Nii prokuratuur kui kaitsepolitsei on kinnitanud, et ei, minu osas ei ole. Aga tõsi on see, et neid menetlustoiminiguid tehakse ka teatud Keskerakonna liikmetega," ütles peaminister Jüri Ratas.
Harju maakohus karistas Keskerakonda 2019. aasta septembris varjatud rahastuse vastuvõtmise eest 275 000-euroga, millest 25 000 eurot tuli kohe tasuda. Toona jäi 250 000 eurot tingimisi trahviks, kui erakond ei pane aasta ja kuue kuu jooksul uut kuritegu toime. See tähendab, et suur trahv aegub alles tänavu märtsis. Kui erakond peaks süüdi jääma, peavad nad tasuma 250 000 eurot veel eelmise karistuse tõttu.
Ärileht võttis ühendust KredExiga, kust paluti pöörduda prokuratuuri poole. Porto Francot rajava firma juht Rauno Teder katkestas kõne enne selle algust, isa Hillar Teder, keda peetakse ka arenduse tegelikuks niiditõmbajaks, ei võtnud telefoni vastu.
KredExi endine juht Lehar Kütt ütles, et millegipärast kõik tuttavad õnnitlevad teda.
“Ma polnud kursis, et tegemist on Porto Franco uurimisega,” lausus Kütt.
Ta märkis, et tema juures pole küll läbiotsimist ega muid menetlustoiminguid toimunud.
Ebaaus konkurentsieelis
Valitsuskabinet kiitis mullu juulis heaks läbi KredExi Porto Francole 39,4 miljoni eurose sildfinantseerimise kuni kuueks aastaks intressiga euribor pluss kaks protsenti, mis teiste kinnisvaraarendajate sõnul on väga soodsatel tingimustel.
“Leiame, et Porto Francole antud laen pole vastav turutingimustele,” selgitas Arco Vara ASi juhataja Miko Niinemäe toona Delfile. Tema sõnutsi küsiksid pangad säärase laenu eest viis kuni seitse korda rohkem intressi. See tähendab, et kahe protsendi asemel tuleks tasuda 10-14 protsenti intressi.
Kuus kinnisvaraarendajat pöördusid Porto Francole ebaausa konkurentsieelise andmise tõttu lisaks Kredexile ka Euroopa Komisjoni, et saada hinnang riigi tegevusele.
Hillar Tederi annetus ja oportuniteet
Porto Fraco juhi Rauno Tederi isa Hillar Teder annetas mullu 60 000 eurot Keskerakonnale. Seoste otsimine soodsa laenu ja annetuse vahel oli Tederi hinnangul toona meelevaldne. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles “Aktuaalses kaameras”, et Tederi annetuse ajendiks oli valitsuse toetus Rally Estoniale.
Ka tänavu annetas Teder koalitsioonierakonnale kopsaka summa - Isamaa sai ärimehelt 60 000 eurot.
Keskerakonnale tehtud annetus küttis kirgi ka 2015. aastal, kui Teder tahtis Kadriorus Tallinna linnaga maad vahetada ning vastutasuks pakkus Keskerakonnale 275 000 eurot laenu. See ei läinud mitte otse Keskerakonnale, vaid viimase kampaaniameister Paavo Pettaile, kes pidi saadud raha eest enne valimisi reklaame ostma. Kaks aastat tagasi tunnistas Teder kohtus, et leppis Keskerakonnaga kokku altkäemaksus. Kriminaalasi lõpetati oportuniteediga ning Teder pidi riigi tuludesse maksma 200 000 eurot.
Porto Franco laenu küsitavustele on varem tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll.
Riigikontrolli ülevaatest nähtub, et Porto Francole laenu andmise riskidele juhtis tähelepanu juba KredEx ise. 14.07.2020 valitsusele koostatud memorandumis on KredEx seisukohal, et avalikkuse silmis on projekti riiklik olulisus küsitav. Projekti finantseerimisega kaasneb mainerisk Vabariigi Valitsusele ja KredExile.
KredExi juhtis valitsuse tähelepanu ka sellele, et projekti finantseerimine tekitab õigustatud ootuse teistel kinnisvaraarendajatel, kes ootavad, et riik ka nende projekte soodustingimustel rahastaks.
Riski väljatoomisele vaatamata otsustas valitsus Porto Francole laenu siiski anda. Seejuures on ebaselge, millal valitsus otsuse langetas.
KredEx kinnitas Riigikontrollile, et Porto Franco laen sai valitsuse lõpliku heakskiidu 30.07.2020. Kuna Riigikontroll vastavat valitsuse otsust ei leidnud, pöörduti küsimusega Riigikantselei poole.
Läbivalt iseloomustab kõiki riiklikult oluliste laenude otsuseid materjalide hiline esitamine valitsusele ja see seab kahtluse alla, kas valitsus saab teha, soovib teha või on teinud piisavalt läbi kaalutud otsuse. KredExi sõnul peab siinjuures arvestama, et tegemist oli kriisimeetmete rakendamisega, mis tingis vajaduse tegutseda väga kokkusurutud ajagraafikutes.
