Neli märki, et tegu on petukirjaga

Aeg-ajalt levivad e-kirja või SMS-i teel petliku sisuga teated, justkui ootaks sõnumi saajat postifirmas pakk, mille eest on vaja tasuda. Kuidas ära tunda, et tegu on petukirjaga?

1. Jälgi saatja aadressi

Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt teade saabub. Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, siis tuleks kindlasti selle avamisest või linkidel klõpsamisest hoiduda. Tihti peidavad pahalased end ka näiliselt õigete meiliaadresside taha ja kasutavad korrektseid ettevõtte logosid, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust suurendama.

Seetõttu peab olema kirjadele reageerides eriti tähelepanelik. Omniva korrektne domeen on omniva.ee ja õiged kirjad saabuvad meiliaadressilt lõpuga @omniva.ee. Sellegipoolest tasub ka sel puhul kahtlase kirja korral kontrollida järgmisi asjaolusid.

2. Palve maksta raha

Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makse, tuleb suhtuda skeptiliselt. Sageli palutakse petukirjas kliendil tasuda näiteks paki saatmiskulud. Juhul kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest alati tasuda alles pakki kätte saades, näiteks pakiautomaadi juures. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.

3. Kahtlustäratav lingi aadress

Petukirjades palutakse tavaliselt lingil klõpsata ja oma isiklikud või pangakaardi andmed sisestada. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata lingi aadressile, kuhu palutakse klõpsata. Siinse näite puhul algab aadress küll Omniva veebilehele sarnaselt, aga lõpuosas on väga kahtlane „regruhosting.ru”.

Kuigi petukirjaga palutakse sageli vaid sümboolse, kuni mõneeurose tasu maksmist, siis tegelik eesmärk on saada kätte inimese finantsandmed. Nende abil saab juba hiljem või pikema perioodi jooksul suuremat kahju tekitada.

4. Vead või ebaselgused kirja sisus

Omniva kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele ja palub kirjade sisu hoolikalt jälgida. Lisaks sellele, et jälgida, milliselt aadressilt teade saabub, tasub uurida ka, millist muud infot kiri sisaldab.

Kuigi petukirjade sisu kvaliteet kipub tehnoloogia arenguga üha paremaks muutuma, leiab siiski pea igast kirjast jätkuvalt märke, et tegu on tõlgitud või mitteautentse sisuga. Sageli on seal kirja- ja sõnakasutusvead või sisaldub kirjas kontektsti mittesobivat infot.

Näiteks viidatakse viimases petukirjas Hiina Vabariigi isikuandmete kaitse seadusele, mis ühe Eesti-sisese pakiteate puhul ei ole kohane. Kui kahtlete, kas teade või veebileht on ikka Omniva oma, soovitame sealt kindlasti lahkuda.

Ja veel kord – Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.

Petuskeemide osas tasub tähelepanelik olla ka teiste kullerfirmade klientidel. Kliendid on Omnivale teada andnud, et tõenäoliselt analoogne petuskeem on (ingliskeelses versioonis) liikumas ka teiste kullerfirmade puhul, kus samuti teatatakse paki kohalejõudmisest ja palutakse makse tasumiseks/kinnitamiseks vajutada lisatud lingile.

Mida teha, kui andmed on sisestatud?

Kui kaardivaldaja peaks avastama oma väljavõttel tehinguid, mida ta ei ole sooritanud, tuleb nende tehingute osas teha pangale tagasinõude avaldus ja paluda krediitkaart sulgeda. Seda on võimalik teha ka internetipangas.

Andmete varguse korral tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest. Samuti tuleks pettuse ohvriks langemise korral kontakteeruda politseiga ja anda finantskuritegu neile uurimiseks.

Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, tehakse tavapäraselt oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on täis.