RRF – taaskäivitamise rahastu

Toetus Eestile on orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. Toetuse kogusumma võib veel muutuda, sest 30% summast jagatakse SKP kasvu alusel. Rahastust saadavat raha on kohustus kasutada 20% ulatuses digipöördeks ja 37% rohepöördeks. Eesti planeerib fondist saadavat raha kasutada 221 miljoni ulatuses digipöördeks, 409 miljonit rohepöördeks, 436 miljonit tervishoiu arendamiseks ning 40 miljonit ettevõtete ekspordivõimekuse toetamiseks.

Digipöördega aidatakse ettevõtetel digitaliseerida ja automatiseerida tegevusi ning ettevõtetele luuakse digilahenduste prototüüpimise ja arenduse toetusmeede. Lisaks viiakse läbi riigi IT-baasteenuste reform, avalike teenuste reform ning investeeritakse viimase miili väljaarendamisse.

Rohepöörde rahadest toetatakse ettevõtete rohepööret. Lisaks soodustatakse KOVide investeeringuid kergliiklusesse, ehitatakse Rohuküla raudtee erinevatel lõikudel, soovitakse edendada vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu, tõstetakse korter-ja väikeelamute energiatõhusust ning ehitatakse Tallinna Vanasadama trammiliin.

ReactEU

Fondist saab Eesti 2021. aastal 177,3 miljonit eurot. Sellest majanduse elavdamiseks suunatakse 38 miljonit eurot, mida kasutatakse turismisektori elavdamiseks, ettevõtjate tootearenduse toetamiseks, ettevõtjate arenguprogrammi läbiviimiseks ning ettevõtete ressursitõhususe ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtu tagamiseks. 20 miljonit suunatakse tööturu teenuste pakkumisele.

Ülejäänud meetmetega tugevdatakse COVID valmisolekut, sh kaetakse vaktsiini ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid, parandatakse tervishoiuteenuste kättesaadavust, pakutakse toiduabi jpm.

Õiglase ülemineku fond

Fondi eesmärgiks on majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede leevendamine piirkondades, mida kliimaneutraalsusele üleminek mõjutab kõige rohkem. Eesti saab fondist 340 miljonit eurot, millest 248 miljonit eurot suunatakse ettevõtluskeskkonda. Erinevateks meetmeteks saavad olema Ida-Viru tööstuse investeeringute toetus, Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus, ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused, väikeettevõtluse toetus, töölt-tööle liikumise ning töötajate ümberprofileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele, Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses 92,25 miljonit eurot suunatakse erinevatesse tegevustesse, millega soovitakse tõsta elukeskkonna atraktiivsust. Sh kaugküttesüsteemide kaasajastamine ning põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine.

Ühtekuuluvuspoliitika (struktuuritoetused)

Perioodil 2021-2027 saab Eesti toetust 3,072 miljardi euro ulatuses, millest 57 miljonit on piiriülesed programmid (Eesti-Soome, Eesti-Läti jne). Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava tegevuste maht on 3,014 miljardit eurot, millest 100 miljonit on tehniline abi programmide läbiviimiseks. Toetuse eesmärgiks on toetada piirkondade arengut, majanduskasvu, sotsiaalset sidusust jne.

Vabariigi valitsus otsustas 2020. aasta septembris vahendite kasutamise järgmiselt:

„Nutikam Eesti“ saab 707 miljonit eurot ning sellega kasvatatakse muu hulgas ettevõtete innovatsioonivõimekust, teadmussiiret ning edendatakse ettevõtete ja teadusasutuste koostööprogramme. Samuti toetatakse väike ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime kasvu läbi digitehnoloogiate kasutuselevõtu, ekspordivõimekuse toetamise, iduettevõtluse hoogustamise ja ettevõtluskeskkonna parandamise. Teiste tegevustena arendatakse digioskusi, e-riiki ja kasvatatakse teadusvõimekust.

„Rohelisem Eesti“ initsiatiiv saab 805,5 miljonit eurot, millest ettevõtluskeskkonda puudutab kõige rohkem ringmajanduse ja roheinnovatsiooni toetamine. Teiste tegevustena toetatakse korterelamute energiatõhususe suurendamist, säästliku energiatarbimise toetamist, kliimamuutustega kohanemist, veemajanduse korrastamist ning linnapiirkondade säästva liikluse arendamist.

„Ühendatum Eesti“ saab 565 miljonit eurot ning sellest investeeritakse keskkonnasäästliku transpordi arengusse (nt raudtee elektrifitseerimine), maanteetransporti sh 2+1/2+2 Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn- Pärnu teede väljaehitamine ning kiire internetiühenduse parandamine transpordikoridoridel ning elu-ja ettevõtluspiirkondades.

„Sotsiaalsem Eesti“ saab 574,15 miljonit eurot. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad tehtavad investeeringud kõige rohkem läbi õppe ning tööturu planeeritavate toetuste. Sh kutsesüsteemi reform, täiskasvanute tasemeõppe arendamine, õppekavade arendamine, täiendkoolitussüsteemi arendamise, töökohapõhise õppe toetamise ja ka õpetajate järelkasvu toetamise. Teistest valdkondadest investeeritakse sotsiaal ja tervishoidu, pikaajalise hoolduse korraldusse, eesti keelde ja lõimumisse, puudust kannatavatesse inimestesse läbi toidu ja esmatarbekaupade pakkumisse jm.

„Inimestele lähedasem Eesti“ saab 264 miljonit eurot ning sellega arendatakse linnapiirkondi ning soovitakse arendada regionaalset ettevõtlust ning kohalikke avalikke teenuseid. Regionaalse ettevõtluse toetuseks soovitakse toetada tööstusalade, inkubaatorite koostöökeskuste ja klastrite loomist ning kaugtöö edenemist. Lisaks toetatakse turismi ning kohaturunduse tegevusi.

Riigi poolt planeeritavate vahenditena lisanduvad veel ühtse põllumajanduspoliitika vahendid (1,35 miljardit otsetoetused ja kokku 700 miljonit eurot maaelu vahendid) ning sisejulgeolekuvaldkonna fondid, mille suurim võimalik toetus on 100 miljonit eurot.