Tasub teada, et lume ja jää ning purikate õigeaegse eemaldamise eest vastutab kinnistuomanik. „Inimesed, kes lasevad lumel rahulikult oma maja katusele ja purikatel räästasse koguneda ning loodavad, et probleemi korral kannab kindlustus kõik kahjud, tasub olla tähelepanelik. Tahtliku hooletuse korral vastutab kahjude eest siiski iga omanik ise,“ selgitas ERGO kindlustuse kahjukäsitluse valdkonna juht Caterina Lepvalts. „Ka lindiga piiramine ei vabasta õnnetuste korral kinnistuomanikku vastutusest,“ rõhutas ta.

Selleks, et talviseid purikaõnnetusi ennetada, peab majaomanik või ühistu talvisel ajal ja iseäranis temperatuurimuutuste korral hoonet ja selle ümbrust korrektselt hooldama.

„Lumi võib tekitada palju kahju nii vajumise, sulamise kui jäätumise tõttu. Jälgida tuleb katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää sealt õigeaegselt ära koristada. Märja lume korral võib juba paarikümne sentimeetrine kiht lõhkuda katusekonstruktsiooni. Tuleks jälgida ka seda, et lumi ja jää ei koguneks räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse, kuna see takistab vee äravoolu ja võib tekitada ohtlikke jääpurikaid. Kinnistuomanik peaks tagama ka kõnniteede korrektse hoolduse, et ära hoida õnnetuid libisemisi,“ ütles Lepvalts.

Auto puhul kaskokindlustus

Kui jääpurikas kukub aga autole ja kui autol on kaskokindlustus, siis kindlustus hüvitab autoomanikule tekkinud kahju ning esitab nõude majaomaniku või korteriühistu vastu kindlustushüvitise ulatuses.

„Juhul, kui korteriühistul või majaomanikul on vastutuskindlustus olemas, siis kannab need kulutused tema vastutuskindlustuse kindlustusandja. Kui pole, tuleb kahjud ühistu rahakotist tasuda ehk et sisuliselt iga korteriomanik annab oma panuse kahju hüvitamiseks. Seega mõistlikum ja odavam on investeerida korralikku majahooldusse ja kindlustusse, kui hiljem oma taskust kahjusid kanda,“ rääkis Lepvalts.

Suured kahjusummad

Kindlustusseltsi esindaja rõhutas, et turvalisuse tagamiseks peaks talvisel ajal jalakäijad ka ise veenduma, et nende peade kohal on kõik ohutu. Lisaks on oluline, et autojuhid jälgiksid maja äärde parkides, kas katuselt võib sõidukile jääkamakas kukkuda ja kahju põhjustada. „ERGO statistikast näeme, et sellised autokahjud võivad ulatuda mitmete tuhandete eurodeni. Jää või jäätunud lume kukkumine inimesele võib aga lõppeda sootuks raskemate tagajärgedega,“ lisas Lepvalts.

Kui õnnetus on juhtunud, tuleks see kindlasti fikseerida ja vajadusel politseisse või kiirabisse pöörduda. „Kui politsei juhtumiga ei tegele, siis enne sündmuskohalt lahkumist tuleks üles filmida või pildistada tekkinud kahju ja hoone, mille katuselt jää või lumi sõidukile kukkus. Nii saab kindlustus kannatanule kahju hüvitada ja hiljem tekkinud kahju majaomanikult või korteriühistult sisse nõuda,“ selgitas ERGO kahjukäsitluse valdkonna juht.