Ei maksa hakata tehinguid ajastama, et turgu üles kavaldada, sest seda on raske teha. Seda ongi raske teha.

Oma väite tõestamiseks tuuakse näide, et mis juhtub teie investeeringuga, kui te pole 20 suurima tõusuga päeva börsil.

Paul Claireaux tegi briti rahas võrdluse investeerides USA aktsiaturule. 25 aasta jooksul kuni 2018. aasta lõpuni investeeriti ja oldi kogu aeg S&P 500 aktsiaindeksis. Investeering kasvas 10 000 naela 53 000 naelaks. See teeb keskmiseks aastaseks tootluseks 6,9 protsenti.

Kui aga 20 parimal päeval polnud aktsiates, kasvas 10 000 naela kõigest 16 000 naelani ehk keskmiselt kaks protsenti aastas.

Arusaamatuks jääb, miks investeerimisprofessionaalid arvavad, et investorid on võimelised just maha magama ainult suurima tõusuga börsipäevad.

Ongi kogu lugu. Kasulik on kogu aeg aktsiates olla, sest muidu võite kordades vähem teenida. Aga see on vaid pool lugu.

Aga mis juhtuks siis, kui investorid suudaksid vältida 20 suurima kukkumisega börsipäeva?

Kui investorid peaksid näite kohaselt ilmeksimatult olema börsilt eemal 20 suurimat tõusupäeva, miks ei võiks see juhtuda suurimate kaotuspäevadega?

Võtame varasema võrdluse, kus 25 aastaga kasvas 10 000 naela kogu aeg aktsiates olla 53 000 naelani ehk keskmiselt 6,9 protsenti aastas.

Kui investorid ei olnud 20 suurimal languspäeval aktsiates, kasvas raha 10 000 naela 192 000 naelani ehk keskmiselt 12,6 protsenti aastas.

Kui suudeti maha magada 25 aasta suurimad tõusu- ja languspäevad, kasvas 10 000 naela 60 000 naelaks ehk keskmiselt 7,4 protsenti aastas. Seda on rohkem, kui kogu aeg aktsiates olles keskmiselt 6,9 protsenti aastas teenitu.

Kogu aeg aktsiates olemise mantra on fondijuhtidele mõnus, sest siis ei pea selgitama, miks pole püütud saavutada paremat tulemust või pole seda saavutatud. Oleme kogu aeg aktsiates, siis ei pea tõmblema ja ei ega tule maksta teenustasusid. Investeerime regulaarselt saabuva raha ja soovitame ka investoritel regulaarselt investeerida. Milleks püüda paremat tulemust saavutada? Ajastamine ongi raske.