"Me arutasime seda, et peame vaatama, kas seal on suured leppetrahvid. Kui mingeid leppetrahve ja lisakulusid ei tule, siis me selle lepingu lõpetame. Kui kaasnevad lisakulud, siis peab hindama, kui suured need kulud on võrreldes tulemiga, mis sellest saab," rääkis Kallas.

Lepingut on selle sõlmimisest alates kõvasti kritiseeritud.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhid jõudsid juba läinud suvel seisukohani, et USA advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud leping tuleks lõpetada. Selle maksumus oleks vähemalt 60 000 eurot ja sellele lisanduks ilmselt veel ka juba tehtud tööde kulutused.

FBI eksboss ning USA advokaat Louis Freeh palgati rahandusminister Martin Helme poolt Eestit rahapesujuhtumites esindama. Küll aga on Freeh’ büroo esindanud varem Vene ärimehele kuuluvat firmat Prevezoni, mida süüdistati rahapesus ja maksupettuses.

"Töötundide osa (lepingus - toim) näitab, et valdav osa lepingu maksumusest - kolmest miljonist Eesti maksumaksja rahast - läheks tegelikult kahele esimesele etapile, mida on USA õigusbürool pea võimatu ellu viia, kuna Eesti prokuratuur on väljendanud selgelt oma seisukohta, et nemad oma uurimise andmeid kolmandate osapooltega ei jaga. Tegemist on ühe kehva lepinguga, mis tuleks lõpetada," on öelnud riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht Katri Raik.

Ta tõi välja, et lepingu viimastes punktides on kirjas, et lepingu lõpetamiseks tuleks maksta trahvi kaks protsenti lepingumaksumusest, mis on 60 000 eurot. "Kindlasti ei ole see nüüd üüratu raha, võrreldes näiteks kolme miljoniga. Leping on sõlmitud juunikuu lõpus ja kui on veel mingeid tegevusi tehtud, tuleb muidugi needki kinni maksta," selgitas Raik.

Bloomberg kirjutas 2017. aasta lõpus, kuidas rahapesus kahtlustatud firma Prevezon palkas Freeh, et jõuda USAga kohtus kokkuleppele. Väljaanne väidab seda USA kohtudokumentide, mitte kuulujuttude põhjal.