Stabiilne maksusüsteem toetab majandust rohkem, kui ootamatud maksutõusud

Majanduse normaalne toimimine ja kasv eeldab, et ettevõtjatel on kindlustunne tuleviku suhtes. Kuigi majanduses ja ettevõtluses on muutujaid hulganisti ning kõike ei olegi võimalik ette näha, nagu näiteks ka käesolevat tervisekriisi, omavad kohalikule ettevõtluskeskkonnale pikas perspektiivis kõige otsesemat mõju siiski riigi tehtavad otsused, mis mõjutavad ettevõtluskeskkonda ja maksusüsteemi.

Eesti on seni maailmas paistnud silma konkurentsivõimelise maksusüsteemiga, kuid kasvav riigivõlg ning ühiskondlikud protsessid, mis tõstavad riigi kulutusi hüppeliselt on täna tagatiseta ning pikaajalisi plaane riigi tulude kasvatamiseks ei taheta arutada enne kui on hilja. Maksudebati ja eelarvepoliitika arutelude edasilükkamine viimase minutini loob aga juba praegu ebakindlust. Ettevõtjatele on oluline, et muudatused oleksid ettenähtavad ja need ei toimuks üleöö, sest kiired ning ootamatud muutused tekitavad alati ebastabiilsust ja turutõrkeid, mis mõjuvad kehvasti nii maksulaekumistele kui ka investeeringutele.

Täna peaks ettevõtjate hinnangul olema meie Valitsuse ja Riigikogu fookus seatud lisaks kriisile toimetulekule ka eelarvepoliitikale, sest mõjutab otseselt meid, meie ettevõtluskeskkonda, aga ka järgmiste Riigikogude poliitiliste ideaalide ellu rakendamist pikkadeks aastateks. Veelgi täpsemalt peaks olema küsimused seotud sellega, kuidas toetada rohkem haridust ja teadust, kuidas tagada maksukoormust tõstmata järjest kulukamaks muutuva tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ning kuidas olla tulevikus paremini valmis ootamatuteks kriisideks.

Katteallikate leidmine kasvavatele kuludele on igal juhul keeruline, kuid esmalt tuleb koguda kokku maksmata maksud ja tagada aus konkurents. Seejärel tuleb vaadata üle kulutused, vajadused ning alles siis asuda maksusüsteemi muutma. Kui selleks siis ikka veel põhjendatud vajadus on. On selge, et hetkel saaks avaliku sektori toimimist muuta efektiivsemaks, kuid puudu paistab jääma tahtmisest või oskustest – aga ka siin saavad tulla appi ettevõtjad, kes igapäevaselt püüdlevad suurema efektiivsuse poole.

Kahjuks peame täna tõdema, et ettevõtjate ettepanekuid vaadata riigi tehtavaid kulutusi koos katteallikatega, ei ole kuulda võetud ja kuhugile ei ole kadunud oht, et kulude katteks hakatakse otsima lahendust otsestest või kaudsetest maksude-, aktsiiside- või ressursitasude tõusudest. Suuremaks ümberjagamiseks võetakse raha enamasti ikka ettevõtlusest ja ka juba praegu on näha debatti ettevõtlustulude täiendava maksustamise teemal näiteks sotsiaalmaksuga.

Ettevõtjate seisukoht on selgelt see, et maksukoormuse kasv halvendab igal juhul meie konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Kui maksude tõstmine või uute kehtestamine on vältimatu, siis tuleb sellest aga varakult teada anda, et ettevõtluskeskkond saaks muutusteks valmis olla. Ning samal ajal tuleb vältimatult tegeleda ka kuludega ja valikutega, millises mahus ja milliseid avalikke teenuseid maksumaksja rahaga on vaja pakkuda ja milleta saaksime ka edukalt hakkama.

Ettevõtlusuudised toob teieni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda – Eesti suurim ja mõjukaim ettevõtete huvide esindaja.

Kaubanduskoja liikmeks on ligi 3500 aktiivset Eesti ettevõtet ning liikmeskonnast suurima osa moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Oleme ettevõtetele toeks kõikjal Eestis ja välispartneritele esimene ärikontakt Eestis. Viime kokku Eesti ja välisriikide ettevõtjaid, ärgitame ettevõtteid omavahel suhtlema ning uusi ärivõimalusi looma. 

Liitu kaubanduskojaga

, kui soovid arendada oma ettevõtet, seista Eesti ettevõtjate huvide eest, panustada ettevõtlushariduse arengusse ja kujundada Eesti ettevõtluskeskkonda.