Venemaa on oma koroonavaktsiini Sputnik V müünud juba näiteks Argentiinale, Saudi Araabiale ning Brasiiliale. Hiinast on koroonavaktsiini ostnud muuhulgas Euroopa Liitu kuuluv, kuid sageli teistest liikmesriikidest eri jalga astuv Ungari.

Nii Venemaa kui Hiina koroonavaktsiinidel puuduvad läänes toodetud vaktsiinidega võrreldavad teadusuuringud. Mõlemad on küll avaldanud esimese faasi meditsiiniliste uuringute tulemused, kuid puudub teave neile järgnevatest teise ja kolmanda faasi meditsiinilistest uuringutest.

Suurimat muret tuntakse nende vaktsiinide potentsiaalsete kõrvaltoimete kohta, mida tavaliselt analüüsitakse uuringute viimases faasis. Samas on teadmata ka täpne vaktsiinide efektiivsus. Mõlema vaktsiini esimese faasi kliinilised uuringud lubasid sarnast efektiivsusprotsenti näiteks Oxford/Astra Zeneca vaktsiiniga, aga hilisemaid seda fakti toetavaid uuringuid või infot pole avalikustatud.

Vaktsiinidiplomaatia

Hiina ja Venemaa näevad vaktsiinide eksportimises omamoodi diplomaatilist võimalust. Kuna lääne meditsiinifirmad ei suuda kõikidele riikidele soovitud kogustes vaktsiinidoose tarnida, siis loodavad Venemaa ning Hiina, et vaktsiinide eksportimine aitab parandada nende rahvusvahelist mainet ning võimalik, et avab ukse koostööks ka tulevikus.

Seevastu lääne julgeolekueksperdid näevad Venemaa ja Hiina vaktsiinipakkumiste aktsepteerimises ohtu riikide välispoliitilisele iseseisvusele. Spekuleeritakse, et nendega sõlmitud tarnelepingud võivad kohustada riike tulevikus näiteks ÜROs mitte toetama Venemaa- ja Hiina-kriitilisi resolutsioone.