Tallinna restorane valitsuse leevendused ei aita. "See on justkui uus kaval lüke."

Valitsuse poolsed leevendused toidukohtade piirangute suhtes pole suuri muudatusi toonud. Tallinna restoranid on jätkuvalt raskes seisus, vahendas esmaspäevaõhtune „Ringvaade”

27.detsember oli viimane päev, mil inimesed said rahulikult käia restoranis. Restoran Mack Bar-B-Que omanik Sten Sarap optimistlik leevenduste suhtes ei ole: „Masendav on vaadata.” Tema sõnul annab restoranides suure osa käibest just alkoholimüük. „Vaevalt keegi hommikul kell kuus restorani avab ja keegi enne kella seitset õhtul jooma hakkab,” märkis ta.

Kaasa müük on Sarapi sõnul praegu olnud väiksem kui kevadel ja restoranidel odavaid asju kaasa müüa ei ole kasulik. „See ei ole äri. See on haava peale plaastri panemine,” lausus Mack Bar-B-Que omanik. Mehe sõnul on neil praegu tööl 18 inimest vähem kui 2019. aasta detsembris. Kõige raskem on Sten Sarapi arvates just teadmatus. „Sa ei tee plaane, sest sa ei tea, mida teha.”

Suurim probleem on teadmatus

Ka restoran Kaks Kokka on pidanud inimesi koondama. „Viimasel kuul pole kedagi koondatud, kuid võrreldes aasta tagusega on meeskonnas 15 inimest vähem,” ütles peakokk Aldur Soosalu. Tema arvates on uus leevendus parem kui mitte midagi, kuid restorani õhtustama tahetakse tulla pigem kell seitse õhtul.

Telliskivis asuva Frenchy Bistroo omanik Gheili Mäeveer-Le Masne arvates ei ole kuni 1. veebruarini tegelikult suuri muudatusi oodata. „Suurim probleem on teadmatus. Mõndadel oleme lasknud minna, et hoida teisi, et nad saaksid oma töötunnid täis,” kirjeldas ta.

Naise arvates on valitsuse leevendus justkui uus kaval lüke. „Võite restoranid lahti teha, siis me ei pea teile enam toetust pakkuma. Esimese laine ajal oli näha, et need restoranid, kes olid eraldi majades, võisid olla lahti, aga rahvas ju ei käinud, sest öeldi, et ärge palun minge välja," põhjendas ta.

Eesti Peakokkade Ühendus on avaldanud üleskutse inimesi toetama Harjumaa ja Ida-Virumaa toidukohtasid.

Eesti Peakokkade Ühenduse tegevjuht Helen Vihtol loodab üleskutsega kasvõi natukene mõjutada inimeste harjumusi. "Restoranidel läheb väga kehvasti. Igasugused [rahalised] varud, mis olid, on ammu otsas ja valik on ka olla võlgu või sulgeda uksed. See kolm nädalat Tallinna ja Harjumaa kontekstis on valdkonda väljasuretav. Ida-Viru samuti, kuigi sealseks eeliseks on madalamad püsikulud," ütles naine.

Võiks luua turismiministri ametikoha

Vihtoli sõnul püüavad nad kohalikul toitlustussektoril nina vee peal hoida, sest täna on iga klient arvel. "Loodame, et uus valitsus võtab ette toetusmeetmed sektorile ja nende loogilisemaks, pehmemaks ja vajaduspõhiseks muutmise," lausus ta. Muuhulgas toob peakokkade ühenduse tegevjuht välja, et nad paluvad turismiministri ametikoha loomist.

"Minister, kes vastutab turismi eest (kui valdkond, mis enim lüüa on saanud kriisi ajal ning mille uuesti elule äratamine on oluliselt suuremat panust väärt kui täna killustatult erinevate ministeeriumite vahel). Kes teeb koostööd teiste ministeeriumitega, et turistid saaksid riiki, et maksud oleksid turismi soodustavad, töölepinguseadus tänapäeva tingimustele vastav jne," põhjendas ta.