Metsakaitsjad pöödumises: hetkel puudub Eesti metsamajanduses tasakaal, raiemahte tuleb vähendada
(3)
Ärileht avaldab pöördumise täismahus.
Lausintensiivne metsaraie teeb Eestist juba eeloleva kümnendi jooksul süsinikuemiteerija. Elupaikade sidususe säilitamiseks peab metsaraie toimuma maastikuliselt planeerituna. Ka vanad metsad peavad Eesti ökosüsteemis säilima, sest muidu surevad nende liigikooslused välja.
Liiatigi suudavad need liigid lageraiealasid taasasustada alles siis, kui tühjaks raiutud aladest on saanud vana mets. Mõned liigid võivad küll teha sajameetriseid hüppeid, aga mitte kilomeetriseid, ja just seetõttu tuleb rohekoridorid mitte ainult säilitada, vaid nende võrgustik on vaja ka läbi mõelda.
Eestiökosüsteemide ja elurikkuse seis on kehv. Ornitoloogiaühingu andmetel on 30 aastaga kadunud veerand lindudest – me räägime rohkem kui kolmest miljonist isendist – ja see häving taandub võrdselt suuresti lageraietele ja üliintensiivsele põllumajandusele. Viimase poolesaja aasta jooksul on Eestis välja surnud sadakond taime-, seene- ja loomaliiki.
Mittetulundusühing Päästame Eesti Metsad koostas möödunud sügisel metsapetitsiooni, milles nõutakse, et Eesti metsade otsustusprotsessides oleks arvestatud nii ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste kui ka majanduslike aspektidega. Hetkel see tasakaal puudub. Täna kujutab mets endast peamiselt puidutöösturite tootmisressurssi, justkui jõude vedeleva rikkuse allikat. Looduskeskkonna säilitamiseks tuleb aga kaitsta eeskätt metsa ökosüsteeme.
Petitsiooniga on liitunud 38 organisatsiooni, seal hulgas Eesti Roheline Liikumine, Eesti Looduskaitse Selts, PÖFF ja Eestimaa Looduse Fond. Alla on kirjutanud
ka 4414 eraisikut.
Metsapetitsioon nõuab üleminekut tasakaalustatud metsandusele järgmisi samme täites, mille toome siinkohal välja lühendatud kujul:
1. Raiemahtude vähendamine
Raiemahud tuleb viia jätkusuutlikule tasemele. Juba aastaid kestnud üleraie korvamiseks tuleb lubatud raiemaht viia alla 8 miljoni tihumeetri aastas, soovitavalt 4–6 miljonile tihumeetrile. Eesmärgiks tuleb seada hinnaliste ja innovaatiliste kestvustoodete tootmine, mis võimaldab raiuda valikuliselt ja senisest vähem.
2. Metsamajandamine olgu loodushoidlik
Eesti metsanduspoliitika baseerub lageraietel ja puidutootmine toimub pinnase jaoks liiga raskete metsamasinatega. Soojadel talvedel läbikülmumata pinnas ja vahelduvalt põuased-vihmased-tormised suved suurendavad niigi ebasobivate majandusvõtete negatiivset mõju. Riiklike hoobadega tuleb soodustada loodushoidlikku metsamajandamist ja püsimetsandust.
3. Raierahu nii riigi- kui ka erametsadesse
Nii riigi- kui ka erametsades kolm kuud kestev kevadsuvine rahuaeg on miinimum, mida tuleb meid ümbritsevale elusloodusele uue eluringi alustamiseks võimaldada. Praegu kehtib raierahu 15. aprillist 15. juunini ainult riigimetsas, ja sedagi ainult osaliselt.
4. Eesti metsanduse juhtimise tulevik – Riigimetsa Majandamise Keskusest saagu riigimetsa kaitsekeskus
Ajal, mil maailmas on kiirenenud kuues massiline liikide väljasuremine, peab uuendatud RMK olema majandamise asemel metsa kui elukeskkonna kaitsest lähtuv asutus – RMK 2.0 ehk riigimetsa kaitsekeskus. Vajame põhjalikku reformi, nii et RMK nõukogus oleksid võrdselt
esindatud metsa nelja peamise väärtuse – ökoloogilise, kultuurilise, majandusliku ja sotsiaalse poole esindajad. Tuleb loobuda puidul kui toorainel põhinevast kitsast eesmärgist ja taastada laiapõhjaline metsandus, mis teeb kõikide sidusrühmadega avatult ja tõeliselt kaasavat koostööd.
5. Mets on osa Eesti ja eestlase identiteedist
Metsa kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi ei saa mõõta rahas, sest me ei maksa metsale meie elu lahutamatuks osaks olevate teenuste eest. Mets on osa Eesti ja eestlase identiteedist. Metsa hävitades hävime ka ise. Aeg on muuta suhtumist, aeg on alustada uut, ökoloogilise mitmekesisuse ja liigirikkuse taastamise ning jätkusuutliku metsamajandamise ajastut.
Petitsiooniga on ühinenud järgmised organisatsioonid:
Päästame Eesti Metsad MTÜ (petitsiooni algataja) | Eesti Roheline Liikumine | Eesti Metsa Abiks | Eesti Looduskaitse Selts | Eestimaa Looduse Fond | Eesti Loomakaitse Selts | Eesti Ökokogukondade ühendus | Eesti Ornitoloogiaühing | Eesti Loodusturismi ühing | Soomaa.com
/ OÜ Viis aastaaega | MTÜ Niilusoo | Bioneer | Gaia kool | Studio Viridis Loodusharidus | Extinction Rebellion Tallinn | Elurikkuse Erakond | Erakond Eestimaa Rohelised | Tulevikuerakond | MTÜ Roheline Läänemaa | MTÜ Roheline Pärnumaa | MTÜ Rebala Kultuuriruum
| Eesti Püsimetsaühistu | Forestly Eesti TÜ | Eesti Metsloomaühing | Raplamaa Loodushoiu MTÜ | MTÜ Aade | Muraste Looduskool | Lohusalu Poolsaare Loodusselts | Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering | Nõmme Heakorra Selts | Hiiu Tuul MTÜ | Nõmme Tee Selts | Rakvere
Joogakool | Ema Aed OÜ | MTÜ Kõiksus | MTÜ Lilli Looduskeskus | Loomakaitse Liit | Hiite Maja | MTÜ Rannamänniku kaitseks | PÖFF | Kogukonna Metsad MTÜ | ja 4414 alla kirjutanud eraisikut
