Võrreldes 2019. aastaga suurenes keskmine töötute arv 2,3 protsenti. Koroonakriisi algus tõi kaasa töötuse kiire kasvu, kuid pärast töötukassa abimeetmete võtmist olukord tööturul stabiliseerus.

Enim (84,4 protsenti) suurenes töötute arv Harjumaal, millele järgnesid Hiiumaa (81,2 potsenti), Raplamaa (57,3 protsenti) ja Läänemaa (55,4 protsenti). Kõige vähem mõjutas koroonakriis Põlvamaad, kus registreeritud töötute arv kasvas möödunud aastal vaid 18,2 protsenti. Seevastu enim registreeritud töötuid, 13,2 protsenti, on endiselt Ida-Virumaal.

Kui 2019. aastal olid uutest töötutest 13 protsenti ametikohalt koondatud, siis eelmisel aastal moodustas koondatute osakaal uute töötute hulgast koguni 22 protsenti.


Möödunud aastal vahendati kuus keskmiselt 7811 töökohta. Aasta jooksul vahendatavate töökohtade arv on vähenenud juba viimased kolm aastat. Seevastu on tööturu olukord selgelt parem kui eelmises kriisis, 2009. aastal vahendati vaid keskmiselt 2474 vaba töökohta kuus.

Koroonakriisi tõttu vähenesid töötukassa reservid 838,1 miljonist eurost 508,7 miljoni euroni. Töötukassa reservide vähenemist 59,2 miljoni euro võrra prognoositakse ka tänavuseks aastaks.

Töötasuhüvitist maksis töötukassa möödunud aastal viiendikule kõikidest Eesti töötajatest. Sealjuures esitati tagasinõudeid 553 ettevõttele, enamasti põhjuseks töötasu hüvitamine haiguslehe ajal. Kriminaaluurimist alustati kahe tööandja kohta, kes olid palgahüvitiste saamiseks saatnud töötukassale fiktiivseid töölepinguid.