Põhjamaade ja Baltikumi ettevõtted hoiatavad Euroopa Liidu taastefondi vahendite väärkasutuse eest
(11)
Kümme Põhjamaade ja Balti riigi suurimat ettevõtlusorganisatsiooni kardavad, et ilma selge ja eesmärgipärase poliitikata võib Euroopa Liit oma taastefondi potentsiaali lihtsalt ära raisata, kirjutab Bloomberg. Üheks neist riikidest on ka Eesti, keda ühenduses esindab Eesti Tööandjate Keskliit.
Jutt käib siis EL-i 27 liikmesriigi poolt detsembrikuus kokku lepitud 750 miljardi euro suurusest pandeemia mõjude leevenduspaketist, mille eesmärgiks on aidata piirkonda maailma kõige hullemast majanduslangusest taastumisel.
Võimas rahasüst peaks toetama ka piirkonna digitaalset ja kliimainnovatsiooni, kus juba rääkitakse, et Euroopa hakkab muust maailmast maha jääma. Kuid Euroopa põhjaosas on hakanud kasvama mure vastutuse puudumise pärast, kuigi toetuste maksmisele on seatud kindlad eeltingimused.
Rootsi Ettevõtete Keskliidu esimehe Fredrik Perssoni arvates tuleks Euroopa Komisjonil panna paika selgelt mõõdetavad eesmärgid, millega hakatakse liikmesriikide majanduse taastumist regulaarselt mõõtma. Need andmed peaks kindlasti olema ka avalikud, et kõik saaks näha, mida riikide valitsused majanduse taastumise nimel teevad.
"Suurim väljakutse on ajaaspekt. Kui targalt investeerida, võib 750 miljardit olla täiesti õige summa," ütles Persson intervjuus. "Kui halvasti investeerida, on see täiesti hullumeelne summa," lisas ta. Perssoni sõnul on võimatu öelda, kas leevenduspaketi rahaline suurus, mis on kavandatud Euroopa majanduslikuks taastumiseks, on piisav, et piirkonda tekkinud olukorrast välja aidata.
Ka Brüsselis tegutsev mõttekoda Bruegel soovitas juba oktoobris Euroopa Liidul seada väga selged tingimused reformidele ja nende läbiviimiseks eraldatavatele investeeringutele, sest eesmärkide ebaselgus ja protseduuride ülekoormus võib taastefondi õigelt kursilt kõrvale lükata.
Kõige hullemaks stsenaariumiks peab Persson seda, kui taastefondi vahendeid lõpetavad liikmesriikide riigieelarvetes, nende kulude katteks lõpuks ära kadudes.
Ka Eesti Tööandjate Liit oli üks kümnest organisatsioonist, kes liitus ülalmainitud avaldusega. Nad põhjendavad sammu sellega, et toetavad Euroopa Liidu järgmise põlvkonna rahastuse üldeesmärke, milleks on Euroopa Liidu konkurentsivõime tugevdamine ja jätkusuutliku majanduskasvu ning töökohtade tagamine.
Samas rõhutavad nad, et on oluline, et need ei tohiks siseturgu ja konkurentsi moonutada. Kõigi liikmesriikide riigihankeprotsessid peavad olema täielikult läbipaistvad ja avatud kõigile Euroopa ettevõtetele.
Eesti avalduses juhitakse samuti tähelepanu bürokraatia ja halduskoormuse minimaliseerimisele, et suurendada tõhusust. Ettevõtjad omalt poolt lubavad, et ollakse valmis taastamiseks hoogu andma ja panustama jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomisse jõuka tuleviku nimel.
