„Kevadel keset koroonakriisi vaatasin pensionikeskuses nukraid lühiajalisi tootlusnäitajaid ja mõtlesin uisapäisa: kui avaneb võimalus, teen oma virtuaalse hoiapõrssa tühjaks!” kirjeldab 32-aastane anonüümseks jääda soovinud noor naine, kellel on pea 15 töötatud aastaga sinna kogunenud veidi üle 18 000 euro. „Ilmselt oli nõnda mõtlejaid palju, aga teine sammas pole midagi, millest kergekäeliselt loobuda,” tõdeb ta nüüd.

Kuivõrd tema jaoks oli teise pensionisambaga liitumine kohustuslik, siis esimesed kümmekond aastat suhtus ta sellesse – nagu igasse kohustuslikku asja tavaliselt suhtutakse – üsna pealiskaudselt. „ Aga seejärel vahendasin fondi tootlikuma (loe: veidi agressiivsema) vastu ja tunnen kasvu vastu aktiivselt huvi,” kinnitab ta.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega