„Esimene kiri on Sulle, 40-aastane tallinlane, kes Sa plaanid teisest sambast 25000 eurot välja võtta! Kuula mind ära! Kui Sul on kogunenud teise sambasse ligi 25000 eurot, siis oled järelikult teeninud keskmisest suuremat palka. Sul on siiani väga hästi läinud,” märgib Oja oma esimeses vastuses.

Ta märgib, et kui praegu pensionile mineval inimesel oleks teises sambas sama palju raha kui sel 40-aastasel tallinlasel, siis hakkaks ta pensionilepingust igakuiselt saama ligi 110 eurot kuus. „See on suur summa,” tõdeb majandusanalüütik.

Oja märgib ka, et Ärilehele oma lugu jaganud mehe pensionieaks kasvaks igakuine teise samba pensionimakse summa tõenäoliselt veel suuremaks. „Ja pensionile minnes ei pea sa seda tingimata välja võtma pensionilepingu abil, vaid võid kasutada teisi väljamakselahendusi, mis pakuvad enam paindlikkust,” lisab ta.

Saaks vanaduses korra aastas ka lõunamaa reisi lubada

„110 eurot kuus on 1320 eurot aastas, mille eest saaksid mõistlikult planeerides kord aastas isegi lõunamaa reisi lubada. Kui arvad ikka, et see on lihtsalt “ära elatamise raha”, nagu kirjutasid, siis püüa ette kujutada, milline oleks Sinu pensionipõli ilma selle 110 eurota,” märgib majandusanalüütik. Ta sõnab, et Eestis kipub olema inimeste karjääri tipp kolmekümnendate teises pooles.

„Ilmselt on viimased viis aastat toonud Su pensionifondi kõvasti lisa. Vanemaks saades kipub aga isiklik palgakasv keskmisele alla jääma. Tõenäoliselt teenid siiski veel vähemalt järgmised kümme aastat päris hästi, seetõttu oleks kahju see aeg kogumise mõttes raisku lasta. Ent kui nüüd raha sambast välja võtad, siis uuesti liituda saadki alles kümne aasta pärast,” lausub Oja.

Ka märgib ta, et kui tegu on tippspetsialistiga, kes plaanib osa raha kasutada selleks, et oma äri käima tõmmata, siis edukaks saamine eeldab tavaliselt firmale põhitööna pühendumist. „Äriga kaasnevad riskid – ilmselt oled neilegi mõelnud. Aga mõtle korraks veel! Kui paned praegu kõik, sealhulgas pensioni, ühele kaardile ja sukeldud ärisse, võid ka kõigest ilma jääda,” hoiatab analüütik.

Ta tõdeb, et kuigi meid inspireerivad lood inimestest, kes on elus kannapöörde teinud ja edukaks saanud, kuuleme siiski vähe neist, kes tegid kannapöörde, kuid edu ei tulnud. „Suured muutused on ägedad, aga muutusi tehes tasub varuplaan taskus hoida. Võib-olla oled just Sina üks neist vähestest, kes läbi murrab, aga kui kindel Sa selles oled?” küsib ta.

Pensionisammas kui kindel tagala

Oja sõnul võiks pensionisammas olla mõistlik jätta juhuks, kui äris ei lähe hästi. „Nii jääks Sul edukast tippspetsialisti karjäärist midagi tagavaraks. Kui äris õnnestud, on teine sammas Sinu jaoks kommiraha, aga kui miski läheb valesti, siis aitab teine sammas Sul vanaduses ära elada,” rõhutab ta.

Analüütik märgib, et vanalt ja väsinult ei loe enam see, kui suurest edust sa 40-aastaselt unistasid, vaid loeb reaalne raha. „Praegu võid arvata, et 70-aastaselt käid veel tööl, aga me keegi ei tea, kuidas elu läheb. 110 lisaeurot on 500-eurose pensioni juures suur raha,” nendib ta.

Oja tuletab Ärilehele oma lugu jaganud mehele meelde, et tal on veel võimalus teisest sambast lahkumise avalduse tühistada. „Sambast jõuad võtta raha välja ka tulevikus, kui seda tõesti vaja on,” märgib analüütik, kes soovib mehele tema otsuse – mis siis lõpuks on milline tahes – edu tema tegemistes.

„Vaikselt kadestan seda, et äri käima paned. Aga mõtle ka sellele, millest kirjutasin. Sul võib teise samba raha ikkagi tulevikus rohkem tarvis minna kui praegu,” lõpetab ta oma pöördumise 40-aastase tallinlase poole, kes on otsustanud oma teise sambasse kogunenud raha välja võtta.

Loe ka teisi Ärilehe vahendusel avaldatud teise samba kogemuslugusid: