Tartu toitlustusettevõtjad töötasid välja COVID-19 käitumisjuhiseid sisaldava hea tahte kokkuleppe, millega liitunud toitlustus- ja majutusettevõtted kannavad tarbijamärgist „Siin on turvaline”. Märgisega soovitakse aidata tarbijaid valikute tegemisel ja infot märgist kandvate ettevõtete kohta leiab Tartu linna kodulehelt. Ka eelmise aasta oktoobris toimunud Tartu ettevõtlusnädala avakonverents kandis sümboolset pealkirja „Ellujäämise kunstid ettevõtluses”, mis tervisekriisist tulenevas olukorras keskendus kriisi väljakutsetele ja nende lahendamisele.

Eelmise aasta jaanuari lõpus rõõmustas linn õppe- ja teadushoonest ning ettevõtlusmajast koosneva Tartu Ülikooli Delta keskuse avamise üle ning praktiliselt samal ajal toimus ka sTARTUp Day, mis on ühtlasi ka Baltimaade suurim iduettevõtete ärikonverents. Käesoleva aasta sTARTUp Day pidi samuti toimuma jaanuaris, kuid koroona tõttu lükati see edasi ja üritus toimub augustikuus suvefestivalina.

Tervisekriis on loonud ka uusi võimalusi

Tartust leiab ka hulganisti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmeid, kelle tegevus ja meeskond laieneb kiiresti koroonast hoolimata ning kelle tegevused aitavad tervisekriisis paremini hakkama saada. Viimaste hulka kuulub näiteks Tartu Teaduspargis tegutsev OÜ Solis BioDyne, kes muu hulgas arendab ja toodab üht põhikemikaali, mille abil saab testida mitmete erinevate viirushaiguste olemasolu.

Koroonavastase võitluse eesliinil tegutseb Icosagen Grupp, mida juhib akadeemik Mart Ustav. Põhilisteks tegevussuundadeks on diagnostiliste kiirtestide, antikehapõhiste ravimikandidaatide ja vaktsiini loomine. Icosagen on alustanud ettevalmistusi selleks, et ehitada Eesti meditsiinipealinna Tartusse bioloogiliste ravimite tootmistehas.

Koroonaaja kiuste astus eelmise aasta lõpus oma laienemisplaanidega suure sammu edasi metallitööstusettevõte OÜ Torm Metall. Nimelt kehtestas linnavalitsus planeeringu, mis võimaldab firmal rajada Ropka linnaossa Tartu suurima tööstuskompleksi ehitusaluse pinnaga üle 38 000 m2, millest esimeses ehitusjärgus on kavas rajada 12 000 m2 tootmispinda.

Käimasolev vaktsineerimine on kahtlemata ülioluline, kuid suure osa ettevõtluse jaoks pole see imerohi. Nagu piiratud siseturu ja avatud majandusega riigile kohane, leiab suur osa siin loodud väärtusest ostja välisturgudel – 2019. aastal moodustas kaupade ja teenuste eksport 72,9 protsenti Eesti SKP-st. Seega on ka väga tähtis meie põhiliste sihtturgude hea käekäik ning seniste partnersuhete hea seisukord nii praegu kui ka tulevikus.